Nii Lev kui Anita on sündinud keisrilõikega. Sama kogemusega naistel on tihti kahju, et nad ei ole läbi elanud nii-öelda tõelist sünnitamist. Karolinil on vastu panna teistsugune kogemus: “Tajusin meeletut positiivset emotsiooni, tunnet, et olen universumiga ühenduses ja oman tohutut jõudu, saan kõigega hakkama. Ma ei teadnud, et see on ka teistsuguse sünnitusviisi puhul võimalik.” Noor ema naasis koju lausa eufoorias – nüüd algab ilus elu, kõik tundus täiuslik! Aga paari nädala pärast oli karm tegelikkus täiega kohal.

Laps pole maailma keskpunkt

“Kui Anita oleks olnud meie esimene laps, siis ilmselt teist ei olekski tulnud,” tunnistab Karolin ausalt. Kolmel esimesel kuul ta peaaegu ei näinudki tütart mittemagavana või mittekisavana. “Ma ei tea, kas julgengi sellest rääkida, aga mul on kalender, kus tõmbasin maha päevi, mis lahutasid Annit kolmekuuseks saamisest, mil gaasivalud ja muud hädad pidid lõppema. Olin nõus andma pool kuningriiki selle eest, et saada pool tundi kisavaba aega!”

Loe Pere ja Kodust pikemat lugu Karolini ja muusikust kaasa Kostja kasvamisest pereks.