Sellised lood pole kahjuks harvad. Tervise Arengu Instituudis tehtud uuringu raporti “Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis” (2016) järgi on iga kolmas noor proovinud narkootilisi aineid. Enamik piirdub küll vaid paari katsetamis­korraga, kuid on juhtumeid, kus esmakordne proovimine on saanud saatuslikuks.

Aasta-aastalt on Eestis illegaalsete uimastite tarvitamine 15–16aastaste noorte seas kasvanud ning ainete kättesaadavus pole neile probleem. Suvevaheaeg on alanud, enamikul noortest on käes palju vaba aega, mida veeta koos sõpradega. Lapsevanemad on pikad päevad tööl, vana­vanemad töötavad samuti. Mismoodi otsustab noor aega veeta sel korral? Või järgmisel?

Kuid mida saaksid teha lapsevanemad? Kuidas märgata esimesi ohumärke ja kuidas tulemuslikult sekkuda?

Arengupsühholoogid on välja toonud, et lapsevanematel on kõige olulisem roll lapse arengus kuni 10. eluaastani, pärast seda vanema mõju väheneb ja suureneb eakaaslaste oma. Lapse­vanema tähtsus ei kao küll täiesti, kuid tema hääl nõrgeneb. Seetõttu on oluline, millise suhte on vanem lapsega luua jõudnud. Kas nende vahel on piisavalt usaldust ja armastust, kas suhte alus on tugev? Kui jah, siis on loodud vundament vastupidav ja hilisemaid eksimusi on enamasti kerge parandada.

Kuidas laduda vundamenti?

Me kõik oleme teatud perioodidel haavatavad. Oluline on aga see, millised on meie oskused keerukates olukordades toime tulla. Kas langetame otsused, mis on ühiskonnas aktsepteeritavad, või mitte?

Nii nagu väikelapsed katsetavad piire, teevad seda ka teismelised. Nad eks­perimenteerivad, soovivad tunda, kuidas tõuseb adrenaliinitase, ja janunevad kuuluvus­tunde järele. Kui viimasest jääb kodus puudu, läheb teismeline seda otsima mujale, eakaaslaste hulka. Sageli võib tegu olla aga selts­konnaga, kes veedab aega tänavatel ja kaubandus­keskustes, ja lõpuks võivad sellega kaasneda õigusrikkumised.

Uued liikmed pannakse reeglina proovile. Olgu tegemist rohke alkoholitarbimise, kanepisuitsetamise või vargusega. Siin tuleb mängu suhte vundament, see, millistest väärtustest on see laotud ning millise otsuse nooruk teeb. Kui teismeline otsustab vägitükiga kaasa minna ja saab sellega hakkama, on ta kambas ja kogeb otsitud tunnustust. Tunnustus ja kuuluvustunne on noorele aga väga olulised.

Vundamendi rajamisel ja suhte hoidmisel lapsega tuleb luua temas kindlustunne, et peres tabuteemasid ei ole. Et kõigil teemadel võib omavahel arutleda julgelt, ausalt ja avatult. Selleks peab lapsevanem end siiski kurssi viima, mis kõnealuses valdkonnas toimub, sest noorel on tihti kõige viimane info teda huvitava asja kohta. See ei pruugi alati tõene olla, mistõttu peab ka isal-emal olema adekvaatset teavet, et seda lapsele jagada ja argumenteerida.

Tähtis on lükata sõltuvust tekitavate ainete esimene proovimine võimalikult hilisesse vanusesse. Lapsevanem saab anda juhiseid, kuidas öelda ei. Kuidas mitte alluda provokatsioonidele, vaid pöörduda vajadusel vanema poole.