Tõsi, koos elanud nad suurt ei olnudki – juba nende tutvuse algul töötas mees ehitajana Norras. Varem saadi visiitsuhtega veel hakkama, kuid lapse sünni järel muutus olukord kriitiliseks. Naine oli lapsega kahekesi kodus, tundmata kaugel olevast mehest vähimatki tuge. Sarita mäletab, mida ta neli aastat tagasi, üsna viimasele piirile viiduna, Tartu kesklinnas üle silla jalutades sõbrannale ütles: oleks tal kasvõi viis tuhat eurot, jätaks ta päevapealt kõik sinna­paika ja koliks tütrega mehe juurest minema!

Kolm kuud hiljem naerataski Saritale uskumatu õnn.