Triini blogi| Kas varakult lasteaeda pandud lapsest saab asja?
Viimasel ajal on taaskord meedias käimas debatt, et kas viia lasteaeda laps ja kui viia, siis kui vanana. Enamasti läheb arvamus lahku: arvatakse, et kui laps viia lasteaeda enne kolmandat eluaastat, siis keeratakse see laps niiviisi seeläbi nässu, et normaalset inimest sealt nagunii ei tule.
Kui aga hakatakse rääkima rahast, ilma milleta ju ei saa, siis mõni hingeldab seepeale paberkotti stiilis: et mis tegid sellest lapsest siis, kui sa järgmised 25 aastat temaga kodus istuda ei saa? Mina läksin tööle tagasi kui laps oli aasta ja kolm kuud vana ja hetkel on tegemist täiesti eakohaselt arenenud terve psüühikaga lapsega, kes on mõnusalt ja vahest isegi liiga sotsiaalne. Laps läks lasteaeda kui oli pooleteiseaastane ning enne seda käisime Mehega kordamööda tööl, et laps harjuks sellega, et mind ei ole kogu aeg olemas. Jah, eks siinkohal mingi ports emasid nüüd naerab, et oota-oota nii 10-15a veel ja siis näed, kui palju su lapse tervest psüühikast järgi on. Samas, olgem ausad: täpselt sama jama ootab iga ema, kui ta paneb lapse esimest korda lasteaeda ja vahet ei ole, kas ta on sul pooleteiseaastane või kolmene. Kõikide lapsed on alguses rohkem haiged ja nutavad rohkem. Piiga küll käis esimesed nädalad suure rõõmuga hoius, aga kui temani jõudis arusaam, et nii hakkabki olema, siis nuttis ka tema mõned korrad. Vahel praegugi mõni hommik tahab minu süles istuda ja titat mängida ja siis kaks sekundit hiljem istub aknalaual ja lehvitab mulle.
Kui läheme tagasi minevikku, siis meie emadel ei olnud seda luksust, et nad saaksid olla lapsega nii kaua kodus kui praegu. Vaata nüüd peeglisse ja mõtle, et kas sa ise oled nüüd just sellepärast jubedalt nässu keeratud ja nutad iga päev patja seetõttu, et sind emast nii vara lahutati? Vaevalt, pigem on probleemid kas mujal või käid uhkelt ringi, olles funktsioneeriv täisväärtuslik inimene.
Sellised debatid, mis puudutavad emasid ja nende lapsi, on alatud. Ei ole mitte kellegi asi öelda, kuidas käituda oma lapse kasvatamisel kui sa lähtud pere võimalustest ja oma enda sisetundest.
Pole ühegi teise inimese arutada see, mitu last peaks üks ema saama, sest kui ma viimati vaatasin, siis minu emakas oli siiski minu sees ning seeläbi on see vaid minu isiklik otsus, kui palju ma lapsi saan. Pole kellegi asi noomida ema, kes imetas vähem kui 3a või ei teinud seda üldse. Lapse puhul ei ole vahet, kas ta saab või ei saa rinnapiima- peaasi, et ta saab süüa ja armastatud. Pole kellegi asi öelda või panna mõnd ema halvasti tundma seetõttu, et ta peab minema tagasi tööle või tahab lapse niisama panna lasteaeda. Kui sa just ise täiuslik ei ole, siis ära mõista kedagi hukka. Parem kasvata oma lapsi oma parima äranägemise järgi ja ole toeks: jaga kogemusi, anna nõu.
Võrdluseks: Soomes saavad emad 105 päeva raha lapsega kodus olemise eest ja seejärel saavad lapse isaga kahasse veel 158 päeva. Eestis on see ju palju pikem või mis?
USAs saab 6 nädalat peale lapse sündi olla lapsega kodus.
Meile meeldib mõelda, et need riigid on meile muudes asjades eeskujuks, kuid lapsevanema seisukohast on Eesti siiski üks parimaid kohti, kus beebit ja väikelast kasvatada.
Minu nimi on Triin (32): olen ema, abikaasa ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (33) ja Piiga (4a).