Kõige suuremad kiusupunnid, kõige julmemad arvustajad ja hukkamõistjad istuvad aga siiski meis enestes. Mõni ema süüdistab end näiteks selles, et ta ei sünnitanud ise, vaid tuli teha keisrilõige – kuigi see oli häda­vajalik. Kuna elame konkurentsitihedal ajal, tunneb mõni ema süüd, et ta ei õpetanud juba kõhubeebile võõrkeeli. Pisut hiljem surub ta oma unenappi päevakavva beebit sotsialiseerivaid ja arendavaid tegevusi. Paljusid emasid tabab paanikakramp, kui algavad eliitkoolikatsed. Äkki oleks pidanud ka minema, äkki see annaks lapsele tulevikus paremad võimalused…?