14 nõuannet vanemale, kelle laps läks sellel sügisel esimesse klassi
1.Lapse esimesse klassi minek tähendab, nagu läheksid ka sina kooli. Palju peate koos tegema sinu juhendamisel, kuid lase lapsel endal ka vastutada. Las ta pakib oma koolikoti ise ja pärast kontrollige koos üle.
2. Esimesel aastal on lapsele kõik uus, harjumist vajavat on rohkesti ning piisab, kui tal on kooli kõrval vaid üks huviring, mõnele lapsele on sedagi palju. Ka tekitab lisalogistika tervele perele ajakulu.
3. Planeeri lapsega vaid kahekesi veetmise aega. Jalutage õues, vestelge – nii oled kursis, kuidas lapsel koolis läheb, ja saate mõlemad end tuulutada.
4. Juba esimestel nädalatel, kui viid last kooli, loo klassijuhatajaga sõbralik kontakt. Kui sul tekib küsimusi, küsi kohe! Ja ära oota, et ta pikkadele murekirjadele alati kiirelt vastab – tal on klassis rohkem kui 20 last.
5. Õpetajast kujuneb lapsele tähtis inimene, kuid ta ei saa kunagi asendada lapsevanemat. Toeta lapse ja õpetaja suhet, enamik meist ju mäletab oma esimest õpetajat. See suhe on edaspidigi kooli meeldimise või mittemeeldimisega seotud.
6. Püüa klassijuhatajaga kokku leppida, et nii kui lapsel probleemid tekivad, saad sa tagasisidet. Siis ei tule kevadel ebameeldivaid üllatusi ja suvi ei möödu lapsele järeltunde andes.
7. Paljud lapsed, kes peavad iseseisvalt kooliteel liiklema, saavad endale telefoni. Sea kohe sisse reeglid: nutifonis mängida võib iga päev tund aega ja pärast kella 20 kogutakse kõik pere nutividinad ühte kohta, et sinise ekraani värelus ei segaks peatset und.
8. Tutvu oma lapse uute sõprade ja nende vanematega, sest juba esimesel nädalal võid kuulda, et laps tahab külla minna uuele sõbrale Miale või Siimule.
9. Aruta lapsega, milline võiks olla koolipäeva järel mõistlik ajakava: millal teha kodutöid ja pakkida koolikotti. Aita tal päevakavast kinni pidada.
10. Kodutööd võimalda lapsel teha vaikuses. Ära seisa õppimise ajal kotkana tema kõrval, lase lapsel ka ise pusida, et tal tekiks üksinda õppimise harjumus, sest hilisemates klassides on raske seda nõuda. Kontrollima peate ülesanded muidugi koos üle. Vajaduse korral suuna tehtut parandama või kiida hea töö eest.
11. Julgusta ja tunnusta last ka väikeste edusammude eest ja hoia tagasi karmi kriitikat. Esimesel kooliaastal on laps tundlik ja sel ajal kujuneb lapse suhtumine kooli ning õppimisse.
12. Nii lapse kui ka vanema elus on oluline oskus kaotada. Mitte alati ei saa kõiges olla parim ja esimene. Kui laps elab kaotust raskelt üle, võib see esimestel aastatel võtta koolirõõmu ja koolis käimise motivatsiooni ning rikkuda sõprussuhteid.
13. Võib juhtuda, et hoopis vanemad peavad oma ootusi taltsutama, kui selgub, et laps ei haaragi teadmisi lennult, või vanemad ei suuda mõista, miks nende laps pole kõigil aladel kõige parem.
14. Kui asjad ei laabu ja sinus tekivad kahtlused, ära jää ootama! Söanda vajaduse korral välist abi ja nõu küsida. See ei ole märk nõrkusest, vaid näitab julgust ja tugevust.
