Advokaatide abielukool| Kelle oma on sinu kodu tegelikult?
Paarisuhetes, olgu selleks abielu või niisama kooselu, ostetakse tihtipeale ühist vara – nii väiksemaid asju, nagu kodutehnika või mööbel, kui ka ühist kinnisvara. Õnnelikel aegadel ei tule tihti selle pealegi, et mõelda, kelle oma see kummut, mis ühiselt koju toodi, on. Tegelikult tasub siiski teada, kellel on õigus varale, kui paar peaks lahku minema.
Kuna järjest rohkem paare elavad koos abielu sõlmimata, on aktuaalseks saanud küsimus, millele tuleks mõelda, kui soovid osta elukaaslasega ühist vara.
Esimene asi millele tasuks mõelda: kes saab omanikuks?
Kui inimesed pole abielus või muul viisil kooselu registreerinud, on igaüks selle vara omanik, mille ta ostab. Kinnisasja ostmisel on omanikuks see, kes on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Kodu soetamisel on võimalik valida, kas see jääb ainult ühe elukaaslase varaks või saavad omanikuks mõlemad. Kui soovitakse, et kodu kuuluks võrdselt mõlemale, tuleb see vormistada kinnisasja ostmisel elukaaslaste kaasomandiks. Sellisel juhul kuulub mõlemale elukaaslasele ½ kinnisasjast. Oluline on meeles pidada, et elukaaslastel ei teki ühisvara automaatselt.
Kes maksab?
Tavaliselt maksab asja eest inimene, kes saab selle omanikuks. Olukord on keerulisem, kui asi ostetakse elukaaslasega kahepeale. Veelgi keerulisem, kui see ostetakse pangalaenuga. Tekib küsimus, kes maksab pangale igakuiseid laenumakseid. Võimalike vaidluste vältimiseks tasub elukaaslastel alati eelnevalt kokku leppida, kas laenumakseid tasutakse võrdsetes osades või maksab ainult üks elukaaslane ja kas sellisel juhul, kui kooselu peaks mingil põhjusel lõppema, peab see isik, kes laenumakseid tasunud ei ole, oma osa laenust teisele poolele hüvitama. Poolte elukorraldus võib olla selline, et üks elukaaslane kannab elamiskulud ja teine tasub laenumakseid. Sellisel juhul tasub elukaaslastel eelnevalt kokku leppida, et kui lahku minnakse, ei pea laenumakseid mitte tasuv isik teisele poolele midagi hüvitama või vastupidi.
Mis saab varast, kui kooselu lõpeb?
Kui asi on ostetud kaasomandisse, tuleb kooselu lõppemisel kokku leppida, mis ostetud asjast saab. Tavaliselt otsustatakse kaasomand lõpetada. Selleks on mitmeid võimalusi: (i) asi müüakse maha, tasutakse laenujääk ja jagatakse alles jäänud raha pooleks või (ii) üks elukaaslane ostab teiselt tema osa välja ja võtab üle laenukohustuse.
Kellele kuulub vara, kui olete abielus?
Abielu sõlminud inimesed saavad varaga seotult selliseid õigusi ja kohustusi, mida abielu sõlmimata ei saa. Ennekõike näiteks varalised õigused.
Kas vara on ühine või mitte?
Valitud varasuhtest sõltub, kui tihedalt on abikaasad omavahel varaliselt seotud. Näiteks, kas nende omandatud vara saab olema ühine vara ja kas võetud kohustused või laenud saavad olema nende ühised kohustused.
Varaühisuse varasuhe on toeks ennekõike lapse kasvatamise tõttu sissetulekuta jäänud abikaasale. Tehinguid ühisvaraga ei või teha ilma teise abikaasa nõusolekuta. Samas ei või üks abikaasa perekonna ühist eluaset ilma teise nõusolekuta käsutada isegi siis, kui tegemist on tema lahusvaraga.
Kunagi valitud varasuhet võivad abikaasad ka muuta. Selleks sõlmivad nad notari juures abieluvaralepingu.
Kohus ei ole ainus võimalus
Abielu ei sõlmita kavatsusega lahutada. Kui aga elu peaks selleni viima, ei pea abielu lahutama ilmtingimata kohtus, vaid enamasti saab lahutada notari juures või perekonnaseisuametis.
Ka ühisvara jagamine ei pea toimuma ilmtingimata kohtus. Kui abikaasad on leidnud vara jagamises üksmeele, saab sellekohase lepingu sõlmida notari juures. Kokkuleppel vara jagamine võimaldab suuremat paindlikkust.
Kohtupraktika kohaselt eelistatakse ühisvara jagamisel selle müüki enampakkumisel, mille käigus täidetakse võetud kohustused ja ülejäänud raha jagatakse abikaasade vahel reeglina võrdselt. Kokkuleppel vara jagamisel võib aga näiteks perekonna ühise aseme või ka muu vara jätta ühele abikaasadest teisele abikaasale makstava hüvitise vastu.
Allikas: Moodne Pere
