Kuidas seada lastele piire nii, et lapse ja vanema vahelist head läbisaamist ära ei rikuks?
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk toob välja asjad, mida iga lapsevanem võiks lapsele piiride seadmise kohta teada.
1. Vali olukordi, millal piiridest ja reeglitest rääkida
Ole teadlik ja tähelepanelik, millal oma lastele midagi räägid või seletad. Näiteks kui peres kasvab mitu last, siis võivad eri vanuses lastele kehtida ka erinevad reeglid ja selle kommunikeerimine võib keeruliseks osutuda. Seega on oluline valida õige hetk, millal nendest piiridest rääkida ja neid lastele rahulikult selgitada. Võta aega, et vajadusel lastega eraldi vestelda: näiteks seletada noorimale, miks ta juba kell üheksa õhtul magama peab sättima, kui õed-vennad veel tunnikeseks televiisori ette saavad jääda. Kindlasti ei tohiks olulistest asjadest rääkida ja neid lastele seletada kiirel ajal ning kiirustades (näiteks kooli või lasteaeda minnes, autoroolis, süüa valmistades), kuna siis ei pruugi laps aru saada, miks talle uus piirang või reegel kehtestatakse ja mida ta täpselt tegema peab või teha ei tohi.
2. Otsusta, millised piirid ja reeglid on tõeliselt vajalikud, ja anna sellest ka lapsele teada
"Pane mustad püksid jalga!", "Ära pane näppu ninna!","Diivanil ei söö võileiba!" - selliseid korraldusi ja keelde kuulevad lapsed iga päev ning pidevalt, mis muudab pereelu seisukohast oluliste reeglite tuvastamise lapse jaoks äärmiselt keeruliseks. Mõtle läbi, kas sinu jaoks on maailma lõpp, et laps paneb selga riided, mis on oma värvikombinatsioonilt küll veidi omapärased, aga muidu igati korrektsed. Kui laps soovib vaadata televiisorit ajal, mis sulle ei sobi, siis igaõhtune vaidlemine ja tühjade keeldude - iga päev ühtemoodi - loopimine ei ole lahendus. Laps on juba harjunud, et vanem õiendab ja nuriseb, kuid tema saab ikka oma tahtmise. Enda ja oma lapse huvides on mõistlik kehtestada n-ö pere põhireeglid, mis on koos kokku lepitud ja mida kõik järgivad. Samuti tasuks tähelepanu pöörata iseenda kõneviisile - ole lapsega viisakas ja positiivne ning väldi suhtluses sarkasmi ja kriitikat.
3. Planeeri, aga ole paindlik
Piiride kehtestamisel on oluline teatud asju ette mõelda ja ka oma elukaaslasega või pereliikmetega läbi arutada. Millise käitumise puhul saad lapsevanemana lubada teatud paindlikkust ja milliste tegevuste puhul usud, et reeglid peavad olema väga selgelt paigas (nagu varastamine, alkoholi tarvitamine, ebaviisakas suhtlus jms). Kui vanem on need olukorrad enda jaoks läbi mõelnud, siis on ka kergem nende tekkimisel reageerida. Konkreetselt väljendudes ja selgitades võib piire ka ise kohandada - näiteks „Täna on kõik puhanud ja meil ei ole kiire, seega sa saad ise valida, millised riided selga panna" või „Meil on natuke kiire, las ma aitan sind riietumisel." Lisaks tead juba ette, kuidas lapsega suheldes rahulikuks jääda ja kuidas jõuda põhjuseni, miks laps piirist üle astus.
4. Väljenda ennast selgelt ja anna lapsele aega reageerida
Ära korda ennast - see ärritab sind ennast ja laps ei kuula ega mõista sinu sõnumit, kuna ka tema võib olla ärritunud. Laps muudab oma käitumist aeglasemalt kui täiskasvanu, seega varu aega. Kui palud lapsel märjad riided seljast ära võtta, siis oota, kuni laps seda tegema hakkab, ja ära sekku, hakates ise temalt riideid seljast võtma. Pane tähele, kuidas sa lapsel midagi teha palud. Selgelt sõnastatud korraldusi "Palun võta märjad riided enne tuppa tulekut seljast ära" on lapsel lihtsam mõista kui olukorda kirjeldavat etteheidet "Sa oled ikka veel märgade riietega."
5. Lepi sellega, et kõik ei suju alati nii hästi, nagu oled planeerinud, ja püüa säilitada rahu
Iga laps on isiksus, kes vajab omamoodi lähenemist ja suhtlust. Kui eelpool väljapakutud nipid kohe ei toimi, siis tea, et reeglite kinnistumiseks on vaja järjekindlust ja avatud suhtlust oma lapsega. Kõigile lastele on loomuomane katsetada ja testida neile seatud piire ja reegleid, kuid lapsevanem peaks meeles pidama, et pidev piiride seadmine ning hoidmine aitab lastel end rahulikult ja kindlalt tunda.
Allikas: tarkvanem.ee
