PERE JA KODU PEATOIMETAJALT | Püüd olla perfektne ema lõpeb varem või hiljem katastroofiga
Tolmu taga ajamiseks pole lihtsalt aega. Nagu ka paljudeks muudeks, enne lapsi väga tähtsana tundunud asjadeks. Argipäevad on ikka täis segadust, rõõmsaid kilkeid, sekka nuttu ja kaootilisust, kus püüd asju perfektsena hoida lõpeb varem või hiljem katastroofiga.
Iga uut numbrit kokku pannes vaatame, et värskes ajakirjas oleks lugusid, mis pakuvad tuge samastumise kaudu. Kaanelugu, kus Britta Soll kirjeldab elu kolme väikelapsega, on üks neist. “Enda vastu peab olema leplik. Mitte tegema etteheiteid, kui alati ei õnnestu kõik nii, nagu oled lootnud,” tunnistab ta, ise pealtnäha nii täiuslik naine perfektses kodus.
Tean omast käestki, et esimene nõuandja kipub olema dr Google. Eriti, kui keset ööd mingi mure lapse pärast painama hakkab. Laste tervist ja arengut puudutav info aga muutub ajas – meie püüame vahendada värskeimaid eksperdinõuandeid. Näiteks kui vahepeal võttis maad arvamus, et igaüks hakkab rääkima omal ajal, siis nüüd kurdavad logopeedid, et lapsed jõuavad nende juurde liiga hilja. Minu noorem poeg otsustas teise eluaastani minimaalselt suud paotada. "Emme" ja "venna" ja "issi" - suurt rohkem sealt ei tulnud. Oma teisel sünnipäeval hakkas ta äkki korralike täislausete ja rikkaliku sõnavaraga rääkima.
Vastasel juhul oleksin konsulteerinud logopeediga. Kõige tulemuslikum on kõnetõrkega last järele aidata teise ja kolmanda eluaasta vahel. Edaspidi võib tekkida mahajäämus juba ka muus arengus. Head tagasisidet on saanud uus lähenemine, kus last saab kõnelema õppimises abistada ka vanem ise kodus, kui ta valdab teatud tehnikaid. Loe oktoobrinumbrist, kuidas pisike Herman selle toel rääkima hakkas.
Meie kaasautor ja lugeja Triinu kirjutab kunstliku viljastamise luhtunud katsetest ja vastsündinud beebi kaotusest. Pärast traagilist sündmust ei mäleta ta oma elust suurt midagi peale selle, et otsis internetist sama läbi elanud perede kogemusi, saamaks tuge ja jõudu juhtunuga leppida...
Kellega iganes rääkida, varem või hiljem jõuab vestlusesse meedias kajastatud kambalugude tõttu vanemate mure: ega äkki ka minu laps mõnda kohutavasse kampa satu. Noorsoopolitseinik ja kolme lapse ema tuletab meelde, mida me ise ära teha saame, et seda ei juhtuks.
Vähem täiuslikkust, rohkem rõõmu!