Et uue maitsemaailmaga harjumine kulgeks väikesel ilmakodanikul sujuvamalt, vastab kogenud lastearst lapsevanemate kõige põletavamatele küsimustele ning jagab väärt nõuandeid tähtsaks eluetapiks.

Millal on laps lisatoiduks valmis?

Beebi on valmis rinnapiimale lisaks tegema tutvust lisatoiduga siis, kui isu ja huvi toitude vastu suureneb, ka nende vastu, mida teised pereliikmed söövad. Kindlasti on oluliseks indikaatoriks siin ka soov toitu haarata ja suhu pista ning oskus iseseisvalt istuda. Olenevalt lapsest juhtub see tavaliselt viiendal-kuuendal elukuul. Meeles tuleb pidada, et enne neljandat elukuud ei ole laps veel lisatoiduks valmis.

Kui palju beebi sööb?

Esimesel korral piisab siiani piimast toitunud beebile juba vähem kui teelusikatäiest toidust. Aegamööda tuleks kogust suurendada nelja või viie teelusikatäieni, kuid kindlasti ei tasu koguste suurendamisega kiirustada. Lisatoiduga alustades piisab, kui seda lisaks piimale pakkuda kord päevas ning alles järgmisel kuul kaks korda. Kindlasti ei ole lisatoit mõeldud piima asendamiseks, vaid nagu nimigi ütleb, tuleb seda lisaks anda.

Mis beebidele maitseb?

Kuna tegemist on täiesti uue maailmaga, ei pruugi beebi kohe esimesel korral suurt vaimustust ühegi uue maitse ja tekstuuriga toidu osas üles ei näidata. Võib minna lausa kümme korda enne, kui beebi isukalt uue maitse meeldivaks tunnistab.

Päris esimeseks lisatoiduks soovitavad lastearstid ühe mahedamaitselise koostisosaga vedelamat köögiviljapüreed. Eelistada tuleks võimalikult palju kodumaisest toorainest valmistatud toitusid. Päris esimeseks toiduks ei sobi puuviljad, sest kohe magusa maitsega tutvudes võivad hiljem mahedad köögiviljad lapsele vastumeelseks osutuda ning siis on juba tekkinud harjumust keeruline muuta.

Kas lisatoitu tohib maitsestada?

Kuna pisike beebi alles õpib erinevaid maitseid tundma, on värske köögi- ja puuvili rikkumata maitsemeelele juba tõeliselt maitseküllaseks elamuseks. Seega ära lisa lapse toidule soola, pipart, suhkrut ega teisi maitseaineid. Elu teisel poolaastal muutub üha tähtsamaks toidu energiasisaldus, mistõttu on soovitav pudru- või köögiviljaportsjonile lisada vahetult enne lapsele pakkumist teelusikatäis väärtuslikku toiduõli või võid.

Millised köögiviljad on seedimisele parimad?

Köögiviljadest võib kasutada kõiki kohalikke aed- ja juurvilju, kuid peet ja kaalikas tuleks menüüsse lisada esimese eluaasta viimastel kuudel. Kuldreegel soovitab lapsele tutvustada ühte uut vilja nädalas. See võimaldab paremini järgida tekkivaid allergilisi reaktsioone ja teisi terviseprobleeme. Kui beebi on omaks võtnud paar köögivilja, siis võib juba katsetama asuda ja heakskiidu saanud püreesid omavahel segama hakata. Kõige tervislikum on aurutatud köögiviljadest valmistatud kergelt leige püree, kust tuleb toidu maitse hästi esile ja lapsel on seda ka kergem seedida.

Millal on õige aeg putrude ja loomse valguga tutvumiseks?

Lisatoiduga harjumine ei ole spurt, vaid aeglane harjumine uue maailmaga. Köögiviljadega tutvunud, võib menüüd täiendada putrudega, mille valmistamiseks sobivad riis, kaer, tatar, hirss ja teised traditsioonilised teraviljad.

Kui laps on söönud kahte lisatoitu, näiteks putru ja köögiviljapüreed, siis on õige aeg lisada toidusedelisse ka kõrgekvaliteediline tailiha. Viimaseks sobib hästi nii looma-, sea- kui linnuliha. Siin tuleb aga meeles pidada, et kui lapsele on juba kord hakatud liha pakkuma, tuleks seda teha iga päev. Edasi võib lapse toidusedelisse lisada väärtusliku valguallikana ka kala. Alustamiseks sobib tagasihoidlikuma maitsega valge kala. Nüüd on ka sobiv aeg jätta püreele lisatavad lihatükid pisut suuremad, et panna proovile beebi närimisoskused.