Lahendused | Nii tuled toime lapse käitumisprobleemidega
1. Valetamine
Lapsed valetavad peamiselt kolmel põhjusel: tähelepanu saamiseks, karistusest pääsemiseks või selleks, et end paremas valguses näidata. Kui tead, miks laps sulle valetab, siis oskad paremini tema käitumisele vastata. Kaheldes lapse jutus, võid esialgu küsida, kas kõik juhtus ikka päriselt nii või ta soovib, et nii oleks juhtunud. Kodus tuleks alati rõhutada aususe olulisust ning kehtestada üldine reegel, et valetada ei tohi. Kiida oma last aususe eest, eriti siis, kui ta on teinud pahandust. See ei tähenda muidugi, et pahandusele ei peaks järgnema karistus, kuid ausa ülestunnistuse eest võiks see veidi leebem olla.
2. Vasturääkimine
Lapsed katsetavad piire, kui kaugele nad võivad käitumise poolest minna. Nii võib laps mõnikord ignoreerida sinu käsku mänguasjad üles korjata või sulle hoopis vastu vaielda. Kui laps räägib sulle vastu, siis anna talle üks võimalus öeldes näiteks „Kui sa oma mänguasju üles ei korja, siis sa ei saa õhtul televiisorit vaadata." Kui laps ei soostu ikkagi sõna kuulama, siis peab ta tagajärgedega leppima. Ainult siis, kui pead järjekindlalt oma lubadusi, õpib laps esimesel sind korral kuulama.
3. Nutisõltuvus
Nutisõltuvus on tänapäeva laste puhul järjest enam esilekerkiv probleem. Lapsel võib olla soov iga vaba hetk teleri vaatamise või telefonimängudega sisustada ning mõnikord võib ta häälekalt oma viha näidata, kui käsid tal poolelioleva tegevuse lõpetada. Lapsel peaksid olema kindlad reeglid, kui kaua võib ta päeva jooksul telerit vaadata või telefoniga mängida. Kui nutiseade muutub tema jaoks juba kinnisideeks, siis tuleks seda aega veelgi piirata. Vanemad peaksid seejuures olema eeskujuks, näiteks võiksite kogu perega teha nutiseadmetest vaba päeva ning selle hoopis lõbusalt koos veeta.
4. Söömisprobleemid
Lapsed on toiduga tihti pirtsakad ega taha pakutavat süüa või tahavad hoopis kogu aeg midagi näksida. Seega pead söömisprobleemidega tegeledes olema väga ettevaatlik, et sellest ei kasvaks välja teievaheline võimuvõitlus. Lapsele tuleb seletada, et toit on vajalik energia saamiseks, mitte igavuse peletamiseks või lohutuse leidmiseks. Vältida tasub kulunud väljendeid nagu „Köögiviljad on tervislikud", sest lastel kipuvad tekkima seosed tervisliku toidu ja halva maitse vahel. Selle asemel tasub hoopis rääkida, kui maitsvad on tervislikud toidud. Samuti peaksid pereliikmed kokka ja tema tehtud toitu austama, mis tähendab, et kõik söövad sama toitu. Seades paika kindlad söögiajad ja jättes ära vahepealsed näksimised, siis on lapsel järgmiseks söögiajaks kindlasti kõht tühjaks läinud.
5. Lugpidamatu käitumine
Norimine, asjade loopimine ja pilkamine on ainult üksikud näited lapse lugupidamatust suhtumisest ning jättes probleem tähelepanuta, muutub käitumine ajaga ilmselt hullemaks. Tihti käituvad lapsed nii, et tähelepanu saada, kuid sellisel juhul ei tasu temast üldse mõnda aega välja teha. Samuti tuleb lapsele selgeks teha, et halva käitumisega ei saavuta ta soovitud tulemust. Lugupidamatul käitumisel peab lapse jaoks alati tagajärg olema.
6. Vingumine
Vingumisest võib saada halb harjumus, eriti siis, kui laps õpib selle kaudu oma tahtmist saama. Seega on oluline panna vingumisele piir enne, kui see suureks probleemiks kasvab. Siis on ka sinu lapse õpetajad ja sõbrad sulle tänulikud. Siinkohal tasub jälle proovida laps mõneks ajaks tähelepanuta jätta, kuni ta vingumise lõpetab. Vanemad peaksid vingumise asemel õpetama teistsuguseid viise negatiivsete emotsioonidega toimetulemiseks ning kiitma last ja andma positiivset tagasisidet, kui ta vingumise asemel selgelt ja rahulikult oma pettumust väljendab.
7. Impulsiivne käitumine
Väikelapse puhul võib olla tavaline, kui ta lööb teist last, sest ei oska muul moel näiteks ärrituvust väljendada. Vanemad lapsed kipuvad aga verbaalselt impulsiivsed olema ning nii võivad nad mõnikord sõnadega haiget teha. Seega peaksid talle seletama, et enne tegutsemist tuleb alati mõelda, ning õige käitumise puhul teda selle eest tunnustama. Lapsele tuleb õpetada, kuidas oma emotsioonidega toime tulla ning kuidas vihasena käituda.
8. Magamaminekurutiin
Kui laps ei taha voodis püsida või surub end vanemate voodisse, ei puhka ta end ilmselt korralikult välja, mis võib omakorda järgmisel päeval probleeme kaasa tuua. Une puudust on väikelaste puhul seostatud nii füüsilise tervise muredega kui ka käitumisprobleemidega. Seetõttu on oluline, et vanemad paneksid paika kindla magamaminekurutiini ning hoiaksid seejuures järjekindlust, isegi kui last tuleb õhtu jooksul kümme korda voodisse tagasi saata.
9. Agressiivsus
Lapse agressiivsus võib väljenduda asjade loopimises, kuid halvemal juhul ka kellegi löömises. Väikelapsed võivad muutuda agressiivseks, kui nad ei oska oma negatiivseid emotsioone muul moel väljendada või kõik ei lähe nii, nagu nemad on plaaninud. Selline käitumine ongi tavalisem väikelapse puhul, kes ei oska veel muud moodi end väljendada, kuid sellisest käitumisest peaks nii-öelda välja kasvama. Igale agressiivsele teole peaks järgnema ka karistus, kuid kui tema käitumine ei parane, siis tuleb nõu saamiseks kindlasti professionaali poole pöörduda.
10. Jonnihood
Jonnihoogudest peaks laps samuti välja kasvama, kui vanemad probleemiga õigesti ja õigel ajal tegelevad. Taas võib abi olla sellest, kui jätad lapse tähelepanuta ning õpetad talle, et jalgadega trampimine, karjumine ja põrandale viskumine ei anna soovitud tulemust. Samuti on oluline õpetada paremaid viise, kuidas oma soove väljendada.
Lapse käitumisprobleemidega tegelemisel on oluline vanema kindlameelsus reeglite järgimisel. Veel tuleb meeles pidada, et mõnikord võivad teatud käitumismustrid tagasi tulla, kuid see on oluline osa lapse arengus. Kui probleemid siiski püsivad ning need hakkavad takistama lapse õppimist ja suhteid, siis tasub küsida nõu arsti käest, et välistada võimalikud tervisemured.
Allikas: verywellfamily.com
