Seitse põhjust, miks peab lapse uneharjumuste kujundamisega teadlikult tegelema

Milline peaks olema mingis vanuses lapse unerežiim? Kuidas saab last õigesti magama harjutada, et nii laps kui vanemad oleksid hommikul puhanud? Millised on erinevas vanuses lapse unevajadused ja levinumad segajad, mis ei lase õhtul rahulikult uinuda? Millised on unehäired, nende tunnused ja nendega toimetulek? Niisugustele küsimustele vastavad oma raamatus „Meie lapse uni“ ning annavad nõuandeid nii emadele kui vanaemadele Merit Lilleleht ja Õnne Liv Valberg.

Kosutav uni on hea arengu eelduseks

Uinumise ja magamise kunst on lapse ja lapsevanema üks esimesi ühiseid õppetunde. Me ei eelda, et väike laps oskaks ise süüa või potil käia, samamoodi saame õpetada ka uinumisoskusi. Samuti on lapse unega seotud ka paljud last ümbritsevad inimesed. Une tähtsuse mõistmine ja väärtustamine lapse arengus ei ole oluline ainult lapsele endale, vaid ka tema vanematele! Kosutava une tagamine lapsele on üks lapsevanema kohustusi.

Toome ära seitse peamist põhjust, miks peab lapse uneharjumuste kujundamisega ja kvaliteetse une tagamisega teadlikult tegelema:

1. põhjus: vastsündinutel puudub öö ja päeva eristamise oskus, sest inimese bioloogilist ööpäevarütmi reguleerib käbinäärmes sünteesitav hormoon melatoniin, mida organism ei suuda lapse esimestel elukuudel veel ise toota. Seetõttu peame me lapsevanematena õpetama beebit teadlikult ja regulaarselt öö ja päeva erinevusi mõistma. Ööpäevarütmi kujunemisele aitab kaasa ema rinnapiim, valguse ja pimeduse reguleerimine ning lapsevanemate käitumuslik eeskuju – lapsed õpivad meie käitumise najal.

2. põhjus: lapsed vajavad turvatunnet ja positiivset rutiini. Seetõttu peame me lapsevanematena looma oma lastele turvalised, eakohased ja tervislikud magamaminekutavad, mis korduvad päevast päeva samas järjestuses. Uinumisrutiin on hea päevasündmustest rahunemiseks, rahulikuks jutuajamisteks ja hoolivuse väljendamiseks, valmistades last järk-järgult ette uinumiseks. Laps uinub rahulikult, kui ta tunneb end tuttavas keskkonnas kaitstult ja turvaliselt. Vastsündinud laps jääb magama tihtipeale ema süles rinnaga toitmise ajal, sest ta tunneb ema soojust, lõhna ja lähedust ning kogeb kõikehõlmavat heaolutunnet. See on lapse esimestel elukuudel igati sobilik käitumine. Selleks, et aidata lapsel kasvades ka teistsugustes tingimustes magama jääda, tuleb seda talle teadlikult õpetada, luues ja säilitades lapsesõbraliku rutiini – valmistada laps ette rahulikuks uinumiseks, panna laps kindlal ajal hälli või lapsevoodisse, õpetada teda kaissu võtma pehmet mänguasja või tekki peale panema.

3. põhjus: lastel esineb käitumisest põhjustatud uneprobleeme, millega peame teadlikult tegelema. Kui loota, et väikelaps kasvab oma uneprobleemidest seoses vanuse lisandumisega ise välja, siis tegelikult uuringute andmetel esineb kuni 80% lastest ka kolme aasta pärast häireid uinumisel või öiseid ärkamisi. Halvimal juhul võivad unehäired kesta ka teismeliseeas ning muutuda täiskasvanuelus kroonilisteks. Seetõttu on just lapse esimesel kolmel eluaastal äärmiselt oluline lapse uneharjumuste teadlik kujundamine ja lapsele piisava ööune tagamine.

4. põhjus: tavaliselt lapsed ei teadvusta ise esmaseid väsimusmärke. Unega seotud uuringud näitavad, et laste vähese une põhiliseks reaktsiooniks on nutmine, ärrituvus ning erutuvus, mitte tavapäraselt eeldatud väsimus ning unisus. Seega on meil oluline märgata juba varakult lapse esmaseid väsimuse tundemärke ning ta leebelt magama suunata. Me peame tundma oma lapse käitumist!

5. põhjus: laps peab saama vastavalt oma eale piisavas koguses päeva- ja ööund. Me peame teadma, kui palju und meie lapsed vajavad! Magamine ja täisväärtuslik uni mõjutavad otseselt lapse tujusid, käitumist, tähelepanelikkust, keskendumisvõimet. Tihtipeale hindavad lapsevanemad oma laste unevajadust tegelikust vajadusest väiksemaks. Une hulk, mida meie lapsed vajavad, on päris suur ning lapsevanematena peame sellega kursis olema. Tagamaks aktiivset ja rõõmsat päeva, peame panustama ka kosutava une tagamisele. Puudulikud unetunnid ja kestvad unehäired võivad lõpptulemusena nõrgendada sidet lapse ning tema vanemate vahel. Kui vanemad on väsinud, ei suuda nad lapsega veeta väärtuslikku aega, millel võib omakorda olla kahjustav tagajärg lapse psühhomotoorsele arengule. Ebapiisav uni mõjutab ka ainevahetust ja immuunsussüsteemi ning on laste ülekaalulisuse üks otseseid põhjuseid.

6. põhjus: lapsed ei oska ise märgata võimalikke uneprobleeme ja –häireid ega nendest märku anda. Kui täiskasvanud teadvustavad oma probleeme ja pöörduvad nendega ka arstile poole, siis tavaliselt lapsed ise ei kaeba, et neil on uneprobleemid. Lapsevanematena võtame meie vastutuse lapse magamisprobleemidega tegelemise ja kvaliteetse une eest! Peame märkama võimalikke probleeme ja häireid ning vajadusel pöörduma spetsialistide poole, kes oskavad hinnata uneprobleemide mõju lapse käitumisele ja arengule.

7. põhjus: lapsed vajavad arenguks kindlat päevakava. Kasutame lapsevanematena oma laste arenguks kõige tõhusamaid ressursse! Täisväärtusliku toidu ja piisava füüsilise liikumise kõrval on just kosutav uni see imerohi, mis aitab kõige rohkem kaasa väikelaste arengule. Regulaarsed magamisajad ning ka varasem magamamineku aeg on kõige tõhusamad vahendid väikelaste positiivse arengu tagamiseks.
Lapsevanema kohustuseks on lapsele kosutava ja täisväärtusliku une tagamine!

Merit Lilleleht ja Õnne Liv Valberg „Meie lapse uni“, Ajakirjade Kirjastus 2015