Kolme lapse isa Henry Jakobson: ma olen kahelnud, kas abielluda oli õige samm, aga mitte iial selles, kas koristajavõtt seda oli
Henry tunnistab, et neile tõi koristaja Annika kodurahu ja nad poleks oma korrahaldjast enam mingi hinna eest nõus loobuma. “Saime Eesti parima koristaja kohe esimese katsega. Kui ta ära käib, on tunne, nagu oleks maailm jälle ilus, lapsed toredad, mured kadunud!”
Nende 150ruutmeetrises elamises käib koristaja kord nädalas ja aega läheb tal iga kord umbes neli tundi. Koristaja ei tegele vaid märgpuhastuse, vaid ka muuga. “Me küll püüame teha nii, et ta ei peaks tulema mänguasjahunnikute vahele korda looma, kuid sageli juhtub sedagi. Annika mitte ainult ei puhasta põrandaid ja muid tasapindu, vaid paneb ära kõik laokil olevad asjad, sordib mänguasjad, vahetab voodipesu, täidab ja tühjendab nõudepesumasinat, voldib puhta pesu kokku ning kui rohkem aega on, korrastab riiuleid, sh kuivainete oma, ja külmkappi, vaadates ka säilivuskuupäevad üle. Lisaks on ta meie lastega väga tore,” jätkub isal vaid kiidusõnu. “Kui varem pidime suure stressi saatel leidma aja, kuhu suurpuhastus mahutada – mind saadeti sellal harilikult lastega välja, et abikaasa Kerstin saaks muretult näiteks põrandaid pesta –, siis nüüd peame vaid väikseid koristustöid ise tegema. Teadmine, et meil on koristaja näol olemas seljatagune, annab perele kergema hingamise.”
Koristajale maksab pere Tartu piirkonna keskmisega võrreldes mõneti kõrgemat hinda – 10 eurot tunnis ehk 40 eurot korra eest –, kuid Henry hinnangul on nende abiline seda igati väärt. “Koristaja ei pea käima iga nädal, meie naabritel käib ta näiteks üle nädala. Põhiline on palgata inimene, kellega oled sada protsenti rahul – ta toob perre nii palju rahu.”
