Kahe lapse ema: ma ei leia, et suuremad õed-vennad peaksid väiksemaid valvama või nende hoidjad olema

“Pidin iga kord sõbrannadega välja minnes väikese venna kaasa võtma. Olin 7–8aastane ja soovisin teistega ringi joosta, kuid selle asemel pidin vennaga liivakastis istuma,” mäletab Kerlin oma lapsepõlvest.

Kerlinil on kaks last: Devin Jordan oli üheksa-aastane, kui perre saabus pesamuna Aaron.

Kerlin oli Devini sündides väga noor ja väikese vanusevahega lapsi ta ei soovinud. “Lasteaiaõpetaja töö ja õpingud võtsid minult palju aega ja energiat ning andsid samas võimaluse kokku puutuda paljude võõraste lastega, nii et vahepeal arvasin, et jäängi ühe lapse emaks,” sõnab ta. Kui Kerlin leidis enda kõrvale uue kaaslase, otsustas paar aga peagi, et peres on ruumi veel ühele lapsele.

Kohe raseduse algusest püüdis Kerlin ka Devinit kõigesse väike­vennaga seotusse kaasata, näiteks võttis ta kaasa beebiasju ostma ning lubas valikutes osaleda. Ema usub, et see andis Devinile kindlus­tunde: ta ei jää pereasjadest kõrvale. Samas möönab Kerlin, et Devin sai pärast beebi sündi ikkagi vähem ema tähelepanu.