Väsinud emale | miks sa endaga nii teed?

Sa mõistad ema, kelle laps toidupoe põrandal kisab, sa mõistad oma last, kui tal on olnud raske päev. Aga kas oled õppinud ka enese suhtes mõistev ja kaaastundlik olema? Kui me seda ei oska, siis kuidas õpetame lastele, et ka iseendaga ei tohiks liiga karm olla.

1. Kingi endale kaks minutit

Lõpmatuna tunduv tegemata asjade nimekiri tekitab ikka tunde, et ei jää muud üle, kui alati ühelt tegemiselt teisele kiirustada. Sest muidu ei jõua asju kunagi tehtud.

Mis oleks sinu elus teisiti, kui sa võtaksid enda jaoks kaks minutit enne igat uut toimetust. Kuidas oleks, kui sa nendel kahel minutil visualiseeriks ja plaaniks, milline su ülejäänud päev tuleb? Kaks minutit on piisavalt pikk aeg, et end eesootavaks valmistada. Alati pea ees uutele ettevõtmistele kallale kargamine teeb närviliseks, rahutuks ja ärevaks.

Proovi seda: Võta päeva jooksul paar hetke iseendale. Proovi hingamisharjutusi, naudi tervislikku snäkki või sule silmad ja ole mõnda aega vaikuses. Need lühikesed praktikad teevad sind lõppkokkuvõttes produktiivsemaks.

2. Paku kehale tervislikku toitu

Me kõik oleme koperdanud suhkruse pärastlõunasnäki otsa - ja seda ka kahetsenud. Enamik meist suunab oma lapsi tervisliku toitumise poole, teame et see on neile kasulik. Näita siis enda suhtes üles samasugust austust ja hakka oma toitu suhtuma nii, et see on on terve keha ja positiivse enesetunde jaoks hädavajalik.

Boonuseks: Seades ise head eeskuju võid olla kindlam, et külla minnes eelistab su laps krõpsudele juurviljasnäkke ja suhkrujookidele vett.

3. Unusta see perfektsus

Endale tehtud vigade eest andestamine (ja ka endale vigade lubamine) on rohkemat, kui lihtsalt lahkus iseenda vastu. Leplik suhtumine enda möödapanekutesse on hea viis üleliigsest stressist vabanemiseks. Enda vastu lahke ja heasüdamlik olemine mõjub ka meie lastele hästi, selliste emade lastel on kõrgem enesehinnang ja vähem ärevust.

Proovi seda: Tegid vea? Ära ole endaga nii karm, tuleta endale (ja oma lapsele) meelde, et me kõik teeme mõnikord valesid otsuseid, teinekord oleme aga targemad ja saame paremini hakkama.

4. Ütle rohkem „Ei!"

Sa ei sunniks oma last kunagi kannatama rohkem, kui ta päriselt suudab. Siis tea, et end üle kurnates ei naudi sa lõppkokkuvõttes millegi tegemist. Omajagu igavust ja lihtsalt olemist tuleb aktiivsele inimesele kasuks.

Proovi seda: Kui sa veel ei suuda külma kõhuga kellelegi „ei" öelda, siis planeeri oma vabu päevi juba varakult ette. Sellisel juhul on sul päriselt põhjused olemas, miks mõnele plaanile soovi korral ära öelda. Su graafik on juba planeeritud.

5. Vali tegemiseks asju, mis sulle päriselt sobivad

Väikelast kasvatades on eriti kerge ennast ära unustada. Lapse soovid ja vajadused saavad emade esmaseks prioriteediks. Kuid tegeledes seejuures ka asjadega, mida naudid, õpivad lapsed sind jälgides, kui palju positiivseid emotsioone pakub tegelemine tõeliselt rõõmu pakkuvate asjadega.

Proovi seda: Mõtle, millega tegelesid sa enne oma lapsi? Kui sa armastasid käsitööd, siis registreeri end maalimiskursustele või katseta kodus Pinterestist leitud ideid. Fännasid varem looduses seiklemist? Saada lapsed vanaema juurde ja mine terveks päevaks metsa. Nautisid kokkamist? Järgmine kord palu oma lapsed endale kööki appi ja tehke koos midagi lihtsat ja head.

6. Tunnusta oma tundeid

Inimesed tunnevad palju keerulisi emotsioone ja just nii nagu soovitame oma lastele, tuleks ka meil endil oma emotsioonid läbi elada. Mõistmine, et tunneme emotsioone nagu viha, pettumus, kurbus või hirm, aitab meil tunnetega leppida ja nende tagamaid mõista. See on ka hea võimalus õpetada lastele tervislikku eneseväljendust.

Proovi seda: Võta aega, et ka oma negatiivsetest tunnetest lastega rääkida. "Mõnikord ei lähe asjad nii, nagu ma neid planeerin ja see kurnab mind väga. Kas ka sina tunned nii?" lauset mõistab iga laps. Sedasorti lähenemine kinnitab lapsele, et tal on alati võimalus end sulle avada.

Allikas: Harmony in Parenting