PERE JA KODU JAANUARINUMBRIS | Genka ja Marise üllatusbeebi, Elis Aunaste hakkas õpetajaks, Mihkel Raua uusaastalubadused, autosünnitus, kõrvalsuhted ja täiusliku ema karid
Värskes Pere ja Kodu numbris lubavad Genka ja Maris endale külla! Väikelaste ema pihib, kuidas kõrvalsuhe päästis ta abielu ja värske ema jutustab, kuidas tema beebil sünniga vägagi kiireks läks. Uurime, kuidas peavad vastu pered, kus issi töötab välismaal, valmistume 1. klassi katseteks ja palju teisi teemasid!
Üllatusbeebit oodates
Räppar Henry alias Genka ja raadiohääl Maris Kõrvitsa peres kasvab kaks last ja peagi lisandub kolmas. Õigemini, Marisele on sündiv laps juba neljas – esimene poeg Oscar (18) eelmisest kooselust on saanud täisealiseks. Genka nimetab oma naist kangelaseks - ajal, kui tema kodust ära olema peab töö tõttu, on ta kindel, et kõik toimib!
Elu õnnelikem päev
“Emme, mis on su elu õnnelikem päev?” küsis ühel laupäevahommikul mu käest Sonja. Esiti oleks tahtnud muidugi öelda, et juba see teeb päeva õnnelikuks, kui su 17aastane tütar sind endiselt emmeks nimetab, aga tegelikult polegi elu parimat päeva meenutada nii lihtne", ütleb Laura Kõrvits oma kolumnis, mis puudutab iga ema südant. Sest igale õnnelikule päevale on paraku eelnenud ka väga karm päev.
Kasulikud uusaastalubadused
Mihkel Raud ja Liina fikseerivad uusaastalubadused lausa digiallkirjaga! Mihkel räägib oma kolumnis, et Liinal on tema rituaalis keskne roll: kui mees peaks mõne lubadusega libastuma, on tal õigus meest korrale kutsuda. Milles need korralekutsumised täpselt seisnevad, jäägu saladuseks. Ent küllap on iga inimene suuteline välja mõtlema, kuidas üks naine oma meest karistada saab...
Tšau, ma lähen tööle. Tulen mõne kuu pärast…
“Kui autos isale hüvastijätuks lehvitasime, puhkes tütar lohutamatult nutma,” meenutab Marike südantlõhestavat hetke, kui nad issi paariks kuuks tööle saatsid. Jõuludeks oli mees tagasi ja suhe sama tugev kui varem.
"Alkohol, stripiklubid, vägivald..." pihib aga teine ema, kuidas kaasa välismaal töötamine nende pere lõhki ajas.
Mängi koos minuga!
“Mul on igav, mängi koos minuga!” nurub laps. “Mul pole praegu aega, natuke hiljem!” hõikab ema või isa üle õla vastuseks. Küllap on suur osa meist seda olukorda kogenud. Kuidas siis teha nii, et laps poleks nukker ja endal toimetused tegemata ei jääks?
Head aega, lasteaed!
Lasteaed kinnitas, et laps on kooliküps, kuid kohe 1. klassis ilmnes, et päris nii see pole - see pole paraku harv juhus. Kas tasub vaid lasteaia hinnangule lootma jääda? Mida viimasel lasteaia-aastal tähele panna ja kuidas kooliks valmistuda?
Katsetada või mitte?
Kohe on käes koolikatsete aeg, täis põnevust ja närvesöövat ootust. Mõnes eliitkoolis pürib ühele kohale kümme last ja vanemad ragistavad pead: garanteerib see helge tuleviku?
Kas minu laps peaks selle tralli vastu? Kuidas viimasel kuul katseteks vormi saada?
Lapse sündi pisarateta läbi ei tee
Poja sünd on muutnud restoraniärimees Joel Ostrati pehmemaks. Kui enne oli ta seisukoht “Miks mõelda lastele – nemad ju ei maksa?”, siis nüüd ilmub tema toidukohtadesse järjest lastetoole ja mängunurki...
Mina ju ei petaks kunagi…
“Ma ei oleks iial uskunud, et minust saab kellegi armuke, ja veelgi vähem, et see kõrvalsuhe päästab mu abielu,” tunnistab kahe väikese lapse ema Marge. Väga oodatud lapse sünd tõi kaasa muutuse tema paarisuhtes – kahekesi oleku aega jäi teadagi napiks ning naine leidis tähelepanu väljaspool kodu ajal, kui tema mees kodus lapsi hoidis.
Ülipühendunud emade lõksud
Kindlasti tead mõnd ülipühendunud ema või isa, kes kontrollivad kõike lapse toidulauast arendavate tegevusteni välja või on ülitundlikud lapse emotsioonide suhtes. Neil on kuhjade viisi teadmisi, kuidas last mitte untsu keerata, ometi kisuvad asjad viltu. Terapeut Kaire Talviste selgitab, mida toob endaga kaasa ülipühendunud emaks olemine.
Pole võõraid ega välismaalasi, on lapsed
Helen ja Toomas Eelrand elavad Tenerifel. Nende tütre Agnetha Katrina kooli seinal on silt: meil pole võõraid ega välismaalasi, meil on lapsed. “No mõelge siis ise, miks Hispaanias ei toimu migratsioonirahutusi! Kõiki elanikke koheldakse pereliikmetena ja kellelgi pole tahtmist mässata,” ütleb Helen. Pool aastat tagasi tehtud kolimisotsust Helen ja Toomas ei kahetse, kirjutab Hille Hanso.
Kuidas minust õpetaja sai
Elis Aunaste kirjutab: "Reede õhtu ilma lasteta. Pärast kaht tundi autoroolis keeran sisse taluhoovi. Tunnen, et olen piisavalt kaugele sõitnud, nii et juhe enam edasi ei ulatu ja stepsel tuleb klõpsti voolu alt välja. Elus kipub ikka olema ühe õnnetus kas või osaliselt teise õnn. Nii ka sel esmaspäeva õhtul, kui sain kõne vanema tütre Lydia koolist: “Kas sa tuleksid appi? Meie kuuest inglise keele õpetajast on neli korraga haiged!” Liigse optimismiga löödud rumalukesed nagu mina pistavad ikka pea tulle, nii ütlesin liigse tseremoonitsemiseta kohe jah."
Aga kui minuga midagi juhtub...
Kui oled saanud lapsevanemaks, saabub koos suure rõõmuga ka kuklas alatasa vaikselt näriv hirm: mis saab lastest siis, kui minuga midagi juhtub? Täpselt nii mõtles ka Võrus elav Mari Koort, Mia Joanna (12) ja Ron Johani (8) ema. “Eelkõige käisid mul peast läbi olukorrad, kus ma mõne õnnetuse tagajärjel enam mõnda aega tööl käia ei saaks,” tunnistab Mari. Mõte, kuidas toime tulla, kui midagi juhtub, tekitas pidevat ebakindlust.
Vesimunand – mis see veel on?!
“Ühel õhtul, kui mu kolmene poeg Joonatan duši alt tuli ja teda kuivatama hakkasin, ehmusin tohutult – üks ta munand oli peaaegu niisama suur kui pingpongipall!” kirjeldab Kerli (36) ootamatut avastust.
Tere! Ma sündisin autos
“Mul oli sünnitustähtajani jäänud ainult üks päev, kuid ühtegi märki polnud, et sünnitegevus võiks alata. Läksin õhtul rahulikult magama. Mõned tunnid hiljem sündis Oliver mu oma käte vahele – autos, teel sünnitusmajja,” kirjutab Kati Mäesepp.
Miks mu beebi teistele järele ei jõua?
“Ühel hetkel lõid mul tunded pea kohal kokku ja arvasin, et ma lihtsalt ei suuda enam oodata. Kas mu laps hakkab üldse kunagi tegema asju, mida teised temavanused?” meenutab Liina.
Kolm nädalat matkaautos
“Elu karavanauto mõnel ruutmeetril õpetas meile palju nii enda kui ka Marta kohta ja andis mõista, kui vähe me tegelikult vajame,” tunnistavad Piia ja Hendrik Osula.
Sünnipäevapidu, juhuu!
Pere ja Kodu saab tänavu 25 aastat nooreks. Pakumegi sel puhul pidupäevatoite. Selle arvestusega, et midagi oleks pisikestele ja midagi ka lapsevanematele. Midagi nostalgialainelt ja midagi uuemast ajast. Kõik asjad saab näpu vahele haarata ja edasi kimada. Muidu kuuled pärast pidu lapselt jälle: “Aaa, mul on kõht nii tühi, kas sa süüa ka teed…”
Kuu pealt kukkumise tunne
"Kas sa tead, kes on Jesse? Jesse on üks tüdruku nägu poiss. Või siis hoopis üks poisi nägu tüdruk? Turris juuksed ja ülespoole vaatav nina. Tedretähnid ja kraaps üle põse – see on sellest korrast, kui Jesse puu otsast alla kukkus." Nii algab Epp Petrone lastejutt.
Trükisooja Pere ja Kodu jaanuarinumbri leiad poest ja digileht.perejakodu.ee
