Mida siis teha? Laps ei ole antud olukorras süüdi, mees võib olla peamine lapse eest hoolitseja, kuid naine jääb siis täiesti kõrvale…

Sellises olukorras võiks küsida endalt positiivse tooniga arutlevaid küsimusi, mis võivad sind panna nägema olukorda teisest küljest ning mõjuda suhtele hästi.

Mis on selle lapse juures head?

Igas inimeses on midagi head (tahame me seda endale tunnistada või mitte). Kui endal on raskusi kasulapse heade külgede nägemisega, tasub last vaadelda tema sõprade seltskonnas või rääkida lapse klassijuhataja või treeneriga tema headest omadustest.

Kas probleem lapsega on seotud millegagi, mis mind enda juures häirib?

Teiste inimeste häirivad omadused on peegeldus meie endi ebakindlusest. Lihtne on lugeda üles asju, mis kellegi juures häirivad, kuid raske on avastada samasuguseid iseloomujooni ka endalt. Mõtle, millised jooned mehe lapses sind häirivad ning analüüsi, ehk on sul endal sarnased hirmud või ebakindlus?

Mis meil ühist on?

Iga inimesega on võimalik leida midagi ühist. See ei pea alati olema midagi tüüpilist, näiteks hobi või lemmiktoit, vahel võid avastada sarnase mõtlemisviisi või maailmavaate. Kui ikka üldse ei suuda midagi leida, proovi mõelda, mis teile kummalegi ei meeldi. See on ehk alustuseks lihtsam lähenemisviis.

Kuidas ma tahaksin, et mind koheldaks?

Selle küsimuse endale esitamine on lausa kohustuslik. Kõik tahavad olla hästi koheldud. Kujuta end ette lapsena, kellega käitutakse nii, nagu sina käitud oma kasulapsega. Kas see meeldiks sulle? Kui vastus on “ei”, on tagumine aeg midagi muuta. Kui aga tunned, et muutuste tegemine on võimatu, oleks aeg enda sisse kaevuda ja mõelda tagasi oma lapsepõlvele. Ehk käituti sinuga ebaõiglaselt, ning sa ei suuda sellest tundest lahti lasta?

Millisel osal minust on hetkel raskusi?

Iga täiskasvanu sees on peidus laps, kes vajab armastust, tähelepanu ja hoolivust. Kui need lüngad on täitmata, on raske ka teist inimest armastada. Kui probleem on suur, tasub mõelda abi otsimisele professionaalilt.

Kuidas ma saaksin lubada endal tunda nii, nagu ma tunnen?

Me ei saa keelata emotsioone. Igaüks tunneb vahel viha, pettumust ja kurbust. Nende tunnete blokeerimine teeb pikemas perspektiivis palju kahju. Tegele oma emotsioonidega ja ela need vajadusel välja, kuid mingil juhul ära suuna neid lapse või oma elukaaslase vastu. Igaüks vastutab oma tunnete eest ise.

Kuidas enda vastu lahke olla?

Armastada kedagi, kes teeb enda armastamise keeruliseks, on väga raske. Kõigepealt on vaja iseenda eest hoolitseda, enne kui on võimalik anda kasulapsele vajalikku armastust ja tähelepanu. Tuleb mõelda iseenda vajadustele — ehk vajaksid üksiolemiseks väikest pausi, et akusid laadida? Kuuma vanni? Jalutuskäiku sõbrannaga?

Millised piirid ma seadma peaksin, et meie suhe toimiks?

Kellegi armastamine ei tähenda, et sa peaksid iga hetke temaga koos veetma ja hoolitsust pakkuma. Osades suhetes on parim, kui inimest nähakse vähem või kindla aja tagant. Elukaaslasega tasub rääkida ning arutada olukorda kasulapse suhtes.

Mida see suhe mulle õpetada püüab?

Endale selle küsimuse esitamine õpetab ka, kuidas olla üleüldiselt parem inimene. Iga suhte eesmärk on kasvada, mitte olla mugavustsoonis. Me arvame, et tahame mugavust, kuid lõpuks hakkab ebameeldiv ning tekivad uued probleemid, sest inimese loomuses on olla pidevas arengus.

Teise inimese lapse armastama õppimine võib olla elu kõige raskem katsumus. Kuid proovimine, endalt õigete küsimuste küsimine ja piisava aja andmine nii endale kui lapsele toob lõpuks üllatavad tulemused. Laps võib sind õige ruttu armastama hakata, ning sina arvasid, et see ei ole võimalik!

Allikas: YourTango

Jaga
Kommentaarid