Eestlanna Prantsusmaal | Võõrsil elades olen muutunud palju rohkem eestlaseks, kui ma seda enne Eestis olin

Elu keerdkäikude tõttu elame 2004.a-st oma perega Prantsusmaal, minu abikaasa on sakslane. Meie pere on multikultuurne, räägime kodus eesti, saksa, prantsuse ja inglise keelt. Elutoa seinal on Eesti kaart, Tallinna gravüürid, Eduard Wiiralti ofordid, laual Eesti sinimustvalge lipp.

Eestluse hoidmisest Guermantes'is

Meie juures käivad kord kuus koos teised samasugused segapered, kus ema eestlanna, isa tavaliselt prantslane. Eesmärgiks on säilitada lastel eesti keel ja tähistada eesti rahvakalendri tähtpäevi, omavahel eesti keeles suhelda ning kogemusi vahetada.Samas tutvustame eesti rahvuslikke traditsioone ka prantslastele.Näiteks käime igal aastal marti jooksmas, kus laulame, tantsime, puistame viljateradega õnne ja lööme tervisevitsaga tervist. Meie tänava prantslased ootavad nn "Eesti Halloweeni" pikisilmi. Üks naabrinaine kogus meie viljaterad hoolikalt portselantoosi, sest õnne ei saavat ju prügikasti visata või tolmuimejasse imeda. Olin täiesti pahviks löödud, kui ta mulle sellest rääkis.

Tähistame siinsete eestlastega ühiselt ka eesti jõule ehtsa jõuluvana ja eesti traditsioonilise jõulutoiduga: seaprae ja hapukapsa, verivorsti, pohlamoosi, kõrvitsasalati, kartulisalati ja rosolojega. Peame jaanipäeva ja oleme prantslastega koos lõkke ääres paralleelselt nii eesti kui prantsuse keeles laulnud. EV aastapäevade tähistamiseks kogunevad meie juurde koju ka Pariisi regiooni eestlased, et ühiselt koos pidulauas istuda ja Eesti peale mõelda. Teeme viktoriini ja laulame üheskoos eesti laule. Lastega meisterdame midagi päevakohast, näiteks tegime EV100. aastapäeval papist ja värvilistest paberitest Tallinna linnamüürid Pika Hermanni tipus lehviva sinimustvalge lipuga ja voltisime vanalinna maju. Sel aastal tegime taaskasutusele mõeldes plakati "Vanast uus", mille saatsime ka Lastejaama võistlusele. Kasutasime vana tapeedirulli, millele kleepisime kasutatud pakkepaberitest oma soovid Eestile.

Tütar õpib meil kohalikus elukohajärgses prantsusekeelses koolis ja paralleelselt sellega oleme koduõppel Viimsi Koolist ning õpime igapäevaselt eesti kooliprogrammi. See on päris suurt pingutust ja organiseerimist nõudev töö, aga meie kindel soov on, et laps saaks lisaks prantsuse kooliprogrammile ka eestikeelse hariduse. Rõõm on tõdeda, et tütar koju jõudes ise huvi tunneb, et saaks eesti koolitöid teha.

Prantsuse kooli klassikaaslastega ja oma erainitsiatiivil tegutseva kodugrupiga oleme osalenud mitmetel ERRi Lastejaama võistlustel nagu "Eesti märk", 2-eurone münt"150 aastat laulupidu", "Plakat Eesti sünnipäevaks", "Vanast uus" jpt. Olen käinud tütre klassile euroopapäeval tutvustamas meie rahvariideid, EV aastapäeval meisterdanud Eesti lippu, õpetanud euroopa keeltepäeval prantsuse lastele eestikeelseid sõnu ja laule.

2016.aastal osalesime tookord veel Pariisi Eesti Kooli õpilasi juhendades Õpilasleiutajate riiklikul konkursil, kus siis veel 6-aastane Greta oma leiutisega Rohuhaldjas valiti välja nende laste hulka, kellest valmis Eesti 100 raames lühifilm. Greta vanem vend Margus, kes töötab Prantsusmaal insener-projektijuhina, vormistas oma igapäevase töö kõrvalt väikese õe leiutise Patendiameti normidele vastavaks ja 15.11.2018 sai Greta Patendiametilt oma leiutise - ravimivõtmise meeldetuletusseade - kohta kätte kasuliku mudeli tunnistuse. Ta on noorim, kes sellise tunnistuse Eestis kunagi on saanud.

Ise püüame nii palju kui võimalik, viibida Eestis. Tavaliselt on pikem periood suvine koolivaheaeg, lühemad külaskäigud jõulude ajal, EV aastapäeval ja sugulaste sünnipäevadel. Õnneks on tänapäeval interneti teel võimalik igapäevaselt suhelda oma sugulaste ja sõpradega Eestis ning vaadata ka ERRi vahendusel eesti telesaateid ja uudiseid.Igatsus Eestis elavate sugulaste ja sõprade järele on suur.

Laulame pojaga Euroopa Eestlaste Kooris ja ei pea paljuks sõita koorilaagrisse kas Saksamaale või Luxembourgi, ikka selleks, et saaks teiste eestlastega koos laulda ja mõnusat seltskonda nautida. Meie koor kvalifitseerus ka eeloleval suvel toimuvale üldlaulupeole « Minu arm ». Rõõmustame juba väga, et saame laulupeost osa laulukaare all ise kaasa lauldes.

Alati oleme osalenud Eestis laulu- ja tantsupidudel. Nendest inspiratsiooni saades lõi eelmisel aastal veel 7-aastane Greta ise laulu Eesti 100.juubeliks, mis on ka EV100 kodulehel kingitusena üleval ning mis sai lindistatud CD-plaadile. Eelmise aasta septembris esitas Greta oma laulu ka Euroopa eestlaste V laulu- ja tantsupeol Leicesteris Inglismaal. Greta esitab oma laulu « Armas Eestimaa » ka vahetult enne laulu- ja tantsupidu toimuval ESTO festivali avapeol laeval « Silja Europa ».

Kõik see on nõudnud palju vaeva ja ei ole tulnud kergelt. Mäletan veel selgesti, kui viisin pisikese 3-aastse tütre esimesel päeval kooli ja kui abiõpetaja tal lõuaotsast kinni võttis ning ütles, et ta peab nüüdsest oma emaga alati ainult prantsuse keeles rääkima. Vastasin talle, et oma lapsega räägin ikka ja alati emakeeles ehk siis eesti keeles. Nüüd hiljem on seesama abiõpetaja tunnustavalt kiitnud, et tubli laps ja mõelge, räägibki soravalt kolme keelt : eesti, saksa ja prantsuse keelt!

Nii me kannatlikult alati Eestit ja eesti keelt tutvustame, sest Prantsusmaal ei teadnud 15 aastat tagasi ja ega ei tea sageli veel praegugi paljud, mis maa see Eesti on või siis on Eestist vale ettekujutus kusagil kaugel põhjanabal asuvast maast või peetakse Eestit Venemaa osaks.Lükkan valearusaamad taas rahulikult ümber ja räägin meie keele kuulumisest soome-ugri keelkonna läänemeresoome perekonda. Ei ole meil slaavi keel, pean alati rõhutama, et asi selge oleks, ja ladina tähestik on meil ka.

Meie tütrel on hetkel sünnijärgne topeltkodakondsus : isa poolt Saksa ja ema poolt Eesti kodakondsus. Oleks tõesti kahju, kui siiani Eestit ja Saksamaad südames kalliks pidav väike maailmakodanik peaks 18-aastaseks saamisel hakkama valima oma ema või isa kodakondsuse vahel. Püüame Eestit alati hästi esindada, panustades sellesse nii oma aega kui raha.

Meie linnakeses ja naaberlinnakeses on Eesti tänaseks kindlalt maailmakaardile kantud. Oleme korraldanud Eesti kultuuriõhtuid ja « Teeme ära! » kodanikualgatust, millel on olnud päris suur menu. 15. septembril 2018 osalesime Maailmakoristuspäeval ja korjasime oma linnakeses prahti. Pärast joonistasime ja kleepisime lastega koos plakateid, mis näitasid selgelt nende muret meie planeedi tuleviku pärast. EV100 avaüritusel 16.aprillil 2017 süütasime meiegi kohalike eestlastega koos lõkke ja laulsime eesti laule ning kogu Eesti 100. juubeliaastal oleme mitmeid kordi koos käinud (istutanud Eesti 100 tamme puhul väikeste eestlastega kaks tamme, "Teeme ära!", Maailmakoristuspäev, jaanipäev jpm). Selle kevadine « Teeme ära ! » on meil kavas 6.aprillil.

Eesti 100.aastapäevaks nägi trükivalgust minu esimene luulekogu « Eesti süda Prantsusmaal » ja enne jõule ilmus teine « Eesti 100 Prantsusmaal », kus on luulevormis kokku võetud meie tegemised EV100 juubeliaastal, muuhulgas ka luuletus topeltkodakondsuse teemal :

Õigus jääda eestlaseks!

Mul tuksub rinnus Eesti süda

ja minu sees on Eesti hing,

kuid kodakondsusseadusega

on minu hinge löödud pind.

Ma Eesti kombeid hoian visalt,

mul kodus kasvab Eesti laps,

kuid minu armsa lapse isa

on sakslane, mu lapse paps.

Laps sünniga sai passe kaks,

sest täitsa võrdselt Eesti laps

on samaaegselt Saksa laps,

kel Eesti emps ja Saksa paps.

Kõik võikski jääda sedasi,

kuid tulevikus edasi

peab valima me armas laps,

kes on tal armsam,

emps või paps,

kui tahab saada eestlaseks,

ei tohi jääda sakslaseks -

see kahjuks hetkeseis...

Me armas, kallis Riigikogu,

see seadussäte tundub logu,

kui vastuoluline see,

mis põhiseaduses on sees:

mis omandatud sünniga,

ei seda keegi võtta saa,

kuid kodakondsusseadus näeb,

kui 18 aastat mööda läeb,

pead suutma siis sa valida,

kumba passi tahaksid sa omada.

Mu süda sees nüüd nutta tihkab,

sest laps ju mõlemat mul ihkab,

tal sama kallid emps ja paps,

et valida ei suuda laps,

et kumba jätta,

kumba võtta -

laps ülekohtu pärast nutab.

Ma palun, võtke vastu eelnõu,

mis topeltkodakondsusele annab jõu

ja kõiki eestlasi taas seoks,

et ühtne Eesti taas saaks teoks !

Et poleks Kodu-, Välis-Eesti lõhet,

et kellelgi ei oleks kõhe,

et iga eestlane taas loeks

ja oleks teineteisel toeks!

Me rahvaarv on niigi väike,

siin pole vaja teha käike,

et veelgi väheneks me arv

ja eralduks Välis-Eesti parv.

Hinges ikka veel meil lootus,

ehk alles jääb see magus ootus,

et Eesti ootab meid ja väärtustab,

kas kunagi see teoks ka saab?

Tahaks väga loota, et uus valitsus topeltkodakondsuse eelnõu lõpuks vastu võtab.

Homme tähistame Eesti Vabariigi 101.aastapäeva ja paneme traditsiooniliselt oma majale lehvima Eesti lipu. Istume perega pidulauda ja õhtul teeme Ühiskalli teiste eestlastega juba Eesti Suursaatkonnas Pariisis. Palju õnne, Eesti!