Pedofiil kui hunt lambanahas
Mullu registreeris politsei üle 500 seksuaalkuriteo, kus kannataja oli alaealine. See on viimase kümne aasta suurim tuvastatud seksuaalkuritegude arv. Mis ei pruugi tähendada, et selliseid tegusid pannakse toime rohkem, pigem jõuab neid järjest enam politseisse, kinnitab Lõuna prefektuuri lastekaitsegrupi juhtivuurija Liia Kilp.
“Kõige levinum müüt on, et tumeda mantli ja kaabuga pedofiil otsib uusi ohvreid tänaval, meelitades lapsi valgesse furgoonautosse,” nendib Lauri Pihkva, Tartu vanglas seksuaalkurjategijatega töötav psühholoog. Tegelikult on laste kuritarvitaja neljal juhul viiest tuttav inimene, n-ö hunt lambanahas: peresõber, sugulane, pereliige, aga ka tuttav eakaaslane.
Ka uurija Liia Kilp nendib, et avalikus ruumis toime pandud kuritegusid on tänapäeval pigem harva. Siiski räägi lapsele, et ta ei ütleks võõrastele ei oma nime ega elukohta, samuti ei laseks kortermajja võõraid. On juhtumeid, kus koos väikese tüdrukuga on sisenenud trepikotta võõras mees, kes hakkab last liftis käperdama. Selgita lapsele, et kui võõras kutsub teda autosse, ei tohi kaasa minna, et ta kirjutaks või pildistaks sel juhul üles auto numbri ja teavitaks sind või politseid.
Seks ei tohi olla tabu
Ent edasine läheb keerulisemaks. Kes meist oskaks kahtlustada, et tuttav, pereliige või sõber võib lapsele halba tahta? Kuidas siis last ette valmistada?
“Seksuaalsus ei tohi olla kodudes tabu ja keelatud teema,” annab nõu Lauri Pihkva, kes on 10- ja 11aastase tütre isa. “Kui pere vaatab õhtul telekat, tuleb kondoomireklaam ning ema-isa tõmbuvad sellega seotud küsimuste peale pingesse, saab laps signaali, et see on teema, millest ei tohi vanematega rääkida. Aga huvi ju lapsel on, mispeale ta hakkab ise vastuseid otsima. Sealjuures on ka võimalus, et mõni teine, halbade kavatsustega täiskasvanu on valmis lahkelt ja rõõmsalt asju selgitama ja ka ette näitama. Pedofiilid võivad olla pealtnäha väga meeldivad inimesed ja infosulus laps on pedofiilile lihtne saak.”
“Mõni pedofiil võib isegi terve aasta niisama sõbralikult suhteid luua, et harjutada peret ja lapsi endaga koos olema,” märgib Pihkva. “Kõigepealt teevad nad näiteks lastega koolitükke ja mängivad. Siis mängivad mängu, kus võetakse riided ära. Selline mäng on täiskasvanule seksuaalne, laps ei pruugi aga arugi saada, mis tegelikult toimub. Laps, kellega on seksuaalsusest kodus räägitud, saab sellest paremini aru, oskab ennast kaitsta ja abi otsida.”
Lastearst ja -psühholoog Lemme Haldre lisab, et pedofiilid sageli testivad enne tegusid last nädalaid, et teada saada, kas ta läheks vanematele rääkima. Ka Haldre peab seksuaalkasvatust väga oluliseks, sealjuures ei tule lasteaiaealise lapsega otsesõnu seksist rääkida. “Pigem vestle lapsega ta kehaosadest, et tal poleks valehäbi ja ta ei arvaks, et käsi on normaalne kehaosa, aga pissu või noku on midagi roppu või halba. Ära ütle noku kohta “porgand” või “kelluke”. Samuti räägi, mis koht kehal on avalik ja mis mitte. Et kõik, mis on ujumisriiete või pesu all, on lapse isiklikud kohad, mida ei tohi keegi teine katsuda.”
Väga tähtis on, et lastel ei tekiks seksist valearusaama, et see ongi nagu pornofilmides. “Seksuaalsusega on seotud armastus, hoolitsus ja hea tunne,” nendib Lemme Haldre. “Ja kõike seda tuleb lastele selgitada. Kindlasti aga mitte nii, et nüüd poole tunni jooksul räägin sulle kõik ära, mida seksist tean. Laps ei pruugi selleks veel arenguliselt valmis olla. Ole avatud ja vasta ta küsimustele siis, kui tal huvi tekib.”
Ära tee igast asjast numbrit
Kindlasti peab laps teadma, et võib sulle, lapsevanemale, rääkida kõigest, ka halbadest asjadest. “Sellest, kas sul on lapsega piisavalt lähedane suhe, annab tunnistust see, kas ta julgeb väikeste probleemidega sinu poole pöörduda. Kui ta lõhub midagi ära ja tunnistab seda, ära reageeri üle! Kui väikestest probleemidest teha suur number, ei julge laps lõpuks suurest probleemist rääkima tulla,” selgitab Pihkva.
“Selles valguses, et tihti on lapse kuritarvitajaks lähedane inimene, tuleb last ka julgustada, et peres ei pea hoidma ühtegi “paha saladust” ja emale võib kõigest rääkida,” soovitab Liia Kilp. Ta toob näite, kuidas nelja-aastast last seksuaalselt kuritarvitanud isa ähvardas, et kui too sellest kellelegi räägib, siis ta kunagi enam oma ema ei näe. Laps uskus ja vaikiski.