Emad ja isad, võtke märke lapse koolistressist tõsiselt

Koolist tingitud stress tekib, kui on lapsel liiga palju õppida, koolipäevad on väga pikad (juba alates kuuendast klassist), halvad hinded, kontrolltööd, üleriigilised tasemetööd, eksamid ja kodused tööd. Stress tõuseb haripunkti kooliaasta lõpus, kui laste mõtted on juba suvevaheajal. Lastel võivad stressiväljendusena esineda psühhosomaatilised sümptomid nagu peavalu, kõhuvalu, seedehäired, väsimus, oksendamine ja uneprobleemid.

Kool on keskkond, kus noored veedavad suure osa oma ajast. Lisaks tarkusele saavad lapsed koolist kaasa ka tubli koorma stressi. Stressi ja depressiooni on peetud ikka vanemate inimeste haiguseks kuid tegelikult on väga aktuaalne ka laste ja noorte hulgas. Lapsel tuleb sel perioodil tulla toime mitmekordse koormusega - kasvamise, organismi küpsemise, iseseivumise, kooli ja õppimisega, isiklike suhete ning ka lapsevanemate poolt esitatud nõudmistega.

Kuid ega õppimine ei ole ainuke stressiallikas, noort võivad tabada ka peale õppimise paljud teised stressi tekitavad küsimused. Mõned näited:

• Võimetus esitatavate nõudmistega toime tulemine
• Kiusamise ohvriks sattumine (koolis, trennis)
• Halvenenud suhted pinginaabri või klassikaaslastega
• Halvenenud suhted tüdruk- või poiss sõbraga
• Pettumine sõbras
• Rahulolematus oma välimusega
• Soov olla üliedukas
• Minul ei ole nii ilusat pinalit, kui pinginaabril
• Elukoha vahetus
• Probleemid perekonnas
• Lähedase kaotus

Väga oluliseks koolis on läbisaamine klassi- ja koolikaaslastega ja suhted õpetajatega. Kõige tugevamad stressi seosed tekivad tõrjutuse, kiusamise ja kaasõpilaste vaimse vägivallaga. Vähem tähtis pole aga ka õpetaja poolt õpilase nn „kiusamine". Koolistressi põhjuseks nimetavad õpilased ka mõne õpetaja psüühilist vägivalda ja pingete väljaelamist oma võimu positsiooni kasutades.

Koolistressi põhjused seostuvad ennekõike ealise arengu iseärasuste ja sotsialiseerumisega. Nooremas koolieas areneb laste õiglustunne ning ebaõigluse kogemine jätab suure jälje enesehinnangule. Keskmises koolieas võivad stressi põhjustada oma kehaga toimuvad muutused, kamba ja grupi ülemvõim, füüsilise jõu mõju katsetamine. Noorukieas võivad stressi põhjustada eelkõige konfliktid nii koolikaaslaste kui ka vanematega, oma osa on ka tekkiva maailmapildi vastandumisel vanemate põlvkondade arusaamistele. Iga lapsevanem peaks ise vaatama, milline on tema enda stressitase. Kui on palju rahulolematust, pahameelt ja närvilisust, on seda ilmselt ka lastes. Teisisõnu peaks lapsevanem kõigepealt enda eest hoolitsema.

Kuidas leevendada lapse koolistressi?

Kõige tähtsam on lapsevanema ja lapse usalduslik suhe. Last tuleb kuulata ja anda võimalus oma mure südamelt ära rääkida. Tuleb tunnustada ka lapse pealtnäha väikeseid saavutusi, see annab lapsele turvatunde. Kindlasti tasub lapse käest küsida, kuidas tal koolipäev möödus ja seda mitte ainult esimeses ega teises klassis vaid ka gümnaasiumi viimases klassis. Pealtnäha võib see teile tunduda igava ja mõtetu küsimuse ja tegevusena, kuid sellega näitate lapsele oma hoolivust ka tema tööpäeva vastu.

Lapsele oleks abiks heas mõttes kindla rutiini loomine, kindel ajakava, millal on koolitükkide õppimise aeg, millal söögiaeg ja millal puhkeaeg. Kindlasti peaks laps enne koolitükkide õppimist saama puhata ja tegeleda just sellega, mis talle meeldib. Aita lapsel kinni pidada kindlast päevakavast: kindel ärkamisaeg, hügieen, korrapärane einestamine, kindlad kohustused ning vaba aeg koos pere ja sõpradega. Jälgi, et laps saab piisavalt magada ja söök oleks täisväärtuslik. Tuleks piirata ka arvuti ja televiisori taga veedetud aega. Julgusta last tegema asju, mida ta varem nautis. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loeavad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama, vaid tugevdama.

Kerge stress ei ole halb, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui inimene tunneb, et absoluutselt kõik käib üle jõu. Ta on ärritunud, väsinud ja ükskõikne, ei usu enam oma võimetesse, üha raskem on õigeid otsuseid teha. Lisaks negatiivsete mõtete tekkele annab stressist teada ka keha.

Teadlased on jõudnud järeldusele, et kui vanemad on lapse suhtes tähelepanelikud, avatud ja hoolivad, siis loovad nad sellega turvalise kasvukeskkonna, mis omakorda aitab suurendada lapse enesehinnangut ning toetab ennast ja teisi austavat suhtumise kujunemist. Laps saab tulevikus paremini hakkama nii raskuste kui ka ebameeldivate olukordadega, suhtub endasse positiivselt, usub enda võimetesse ning suudab rõõmu tunda teiste inimeste edusammudest. Samuti suudab ta enda ja oma seisukohtade eest seista ning on valmis oma vigu tunnistama.

Lastepsühhiaater Anne Kleinberg on öelnud, et lapsi tuleb regulaarselt ja südamega kasvatada sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni ja iga päev peaks huvi tundma kuidas pereliikmetel läheb ja nendega oma elu ka sisuliselt jagama. Kõige paremini kasvatab eeskuju.

Abivõimaluste kohta saab lähemalt lugeda ja küsida noorte vaimse tervise portaalist Peaasi.ee, Noortele pakub psühholoogilist nõustamist Lahendus.net

Allikas: Sinu Õde, Annika Härmits