Laske lapsel otsustada

Üldjuhul saab lapsevanem mõjutada kuni 12-aastase lapse vaba aega. Sealt edasi muutuvad aina olulisemaks sõbrad ja nende arvamus. Selles vanuses noort on lapsevanemal juba palju keerulisem kaasata ja suunata. Eriti juhul, kui ei ole tekkinud ühiseid tavasid. Seetõttu on väga oluline võimalikult vara panna alus peretraditsioonidele (matkad, üritused, väljasõidud).

Suve kavandades mõelge koos lapsega rahulikult läbi eelmise suve õnnestumised ja vajakajäämised. Arutage, mis meeldis kõige rohkem, mida võiks seekord teisiti teha ja millised on ootused, aga ka võimalused.

Kaasake laps otsustusprotsessi. See näitab, et tema arvamus ja mõtted on olulised ning et tal on sõnaõigust. Lisaks sellele suureneb tõenäosus, et kõik suvepuhkust ka naudivad.

Planeerimata aega on samuti vaja

Kooliaeg peidab endas peale uute teadmiste ja koolirõõmu paratamatult lugematul hulgal kohustusi ning reegleid: näiteks kodused tööd, varane tõusmine ja pidev ajaplaneerimine. Kui laps soovib mingi osa suvest lihtsalt puhata, aja maha võtta, mängida, tõusta ilma äratuskellata ja teha endale meelepäraseid tegevusi, siis on see üks võimalus toredaks ning õnnestunud puhkuseks.

Mõelge läbi, kus ja kellega on laps siis, kui vanemad tööl viibivad. Kui ta veedab mingi aja päevast üksi, siis tuleb lapsega kokku leppida, kuidas toimub infovahetus ehk kuidas ta oma tegemistest ja minekutest-tulekutest teavitab. Neid tingimusi vanematega kokku leppides õpib laps ka enda eest rohkem vastutama.

Klassika ehk suvi vanavanemate juures

Paljude vanemate enda lapsepõlvesuved möödusid maal vanaema ja vanaisa juures värskes õhus ringi joostes. Tänapäeva laste vanavanemad on tihtilugu alles ise nii tegusad, et lapsel ei ole võimalust kogu suveks linnast maale sõita. Aga kindlasti tasub rõõmustada ka lühema aja üle, mis lapsel õnnestub koos vanavanematega veeta.

See on hoopis teistmoodi kogemus, kui vanavanematel on aega temaga koos midagi vahvat ette võtta või lihtsalt last kuulata, maailma asjade üle arutada ja teda hommikuste pannkookidega poputada.

Tutvuge laagrite ja kursustega

Foto: Andres Raudjalg

Tavapärase keskkonna vahetamine teise ümbruse vastu võimaldab välja astuda rutiinist ning pakub uusi põnevaid elamusi ja muljeid.

Paljudel lastel on just koolivaheaeg kiire ja tegus aeg, sest huvi- ja spordiringidel on siis hea võimalus korraldada laagreid või lihtsalt tõhusamaid treeninguid. Kogu vaheaeg ei tohiks siiski olla vaid kulgemine ühest treeninglaagrist teise: aega peab jääma ka lihtsalt puhkamiseks.

Lapsele meelepärase suvelaagri võite leida ka huvikeskuste ja -koolide kavadest. Need laagrid jagunevad laias laastus kaheks:

  • laagrid, kus ollakse teatud aeg kohapeal (tavaliselt linnast väljas looduskaunis paigas), ja
  • laagrid, kus laps võtab päeval osa põnevatest tegevustest ja tuleb õhtul koju.

Laste- ja noortekeskused ning kultuuri- ja seltsimajad korraldavad ka suvekursusi ja õpitubasid, kus laps saab midagi uut katsetada, aga samuti sõprussuhteid luua.

Foto: Andres Raudjalg

Üks võimalus on veel ise kokku panna mõnus ja lapse soove arvestav vaheaja kava. Otsige näiteks välja muuseumid, kinod, teatrid, seiklusrajad ja ujulad, mis avastamist ootavad ning puhkuse eriliseks muudavad. Siin tagab õnnestumise vanemate korralik eeltöö ja koostöö lapsega.

Suhelge lapse sõbra vanematega

Väga tore keskkonnavahetus võib olla sõbra suvekoju või tema vanaema-vanaisa juurde minek. Seal saab laps end uues keskkonnas proovile panna ning koos sõbraga tavapärasest kauem järjest koos olla ja aega veeta. Eks see ole ka paras sõpruse proovikivi.

Niisugune võimalus annab sõprade vanematele võimaluse laste aega koostöös planeerida: mingi aeg on lapsed ühe pere hoole all ja siis tehakse vahetust.

Igale lapsele oma

Koolivaheaja tegevused, nende mitmekülgsus ja intensiivsus olenevad konkreetsest lapsest, tema vanusest, oskustest ning soovidest. See, mis meeldib ühele lapsele, ei pruugi sobida teisele. Seega ühte õiget lahendust ei ole, küll aga on mõttekas alustada vaheaja planeerimisega pigem varem kui hiljem.

Vahvaid mõtteid koolivaheajaks!

Foto: Andres Raudjalg
Jaga
Kommentaarid