Ta võib täiskohaga tööle asuda, valima minna, isegi abielluda, kui tal see tahtmine peaks tekkima. Ma võin selle kohta küll arvamust avaldada, protestida ja isegi kõvasti karjuda, kuid mina tema eest enam otsustada ei saa. Hea ju mõelda, et ühele olulisele reale eluülesannete nimekirjas saab linnukese taha panna – üks laps on suureks kasvatatud. Samas on see kõik ikkagi üsna hirmus...