UNICEF soovitab kõigil riikidel tagada vähemalt kuue kuu pikkuse vanemapuhkuse mõlemale vanemale, tagada lastele hea kvaliteediga ja turvalised lapsehoiukohad sõltumata pere majanduslikust järjest, tagada emadele võimalused rinnaga toitmiseks nii enne kui pärast tööle naasmist. Tähelepanu soovitatakse pöörata ka perioodile, mis jääb tasustatud vanemapuhkuse ja kättesaadava lapsehoiu teenuse vahele.

Samuti soovitab UNICEF riikidel soodustada isade osalemist vanemapuhkusel ja lapsepuhkuse päevade kasutamist. Raportis öeldakse, et tasustatud isapuhkus tugevdab isade ja laste omavahelist sidet, aitab kaasa laste arengule ja tervisele, vähendab sünnijärgset depressiooni ja aitab kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele.

Eestis pikeneb senine kahenädalane isapuhkus 30 kalendripäevale alates 1. juunist 2020. Lisaks, Euroopa Liidu Nõukogu võttis 13. juunil vastu direktiivi, mille kohaselt peab vanematel olema võimalik kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni kokku vähemalt kaheksa kuu pikkust vanemapuhkust, sh vähemalt kaks kuud tasustatud puhkust olema ette nähtud emale ja vähemalt kaks kuud isale.

UNICEFi raportis on võrreldud 41 OECD ja Euroopa Liidu riigi perepoliitikaid: emadele mõeldud tasustatud vanemapuhkuse pikkus, isale mõeldud tasustatud vanemapuhkuse pikkus, lapsehoius osalevate alla kolmeaastaste ning kolmeaastaste kuni koolieelikute osakaal. Kõrgeima hinnangu said Norra, Rootsi, Island, Eesti ja Portugal, madalaima hinnangu said oma perepoliitikale Šveits, Kreeka, Küpros, Ühendkuningriik ja Iirimaa. Riikide võrdluses kasutati 2016. aasta andmeid, millega võrreldes on Eesti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem muutunud veelgi heldemaks ja paindlikumaks.