Palun olge tähelepanelikud, kui sõidate jalgratastega kõnniteel! Täna oli mul esmakordne kogemus, kuidas jääda ratta alla Mustamäe 5 ees kell 8.50. Täiesti ootamatult sõitis mulle sisse täishooga jalgrattur, ei ühtegi kella, siledad kummid, ei ühtegi hoiatust, selja tagant nii, et lendasin täie hooga asfaldisse. Parem põlv sai kenasti täismatsu, sellega sel nädalal treppe ei kasuta.

Ei kuulanud ma muusikat, vaid lihtsalt kõndisin. Jalgratturi meelest olin mina valel ajal vales kohas väga ootamatu. Olenemata minu täpsest asukohast on siiski jalgrattur 100% olukorras süüdi, tema ülesanne on jälgida, et ta tagant kõnniteel inimestele sisse ei sõidaks. See on KÕNNITEE ja jalgratturil on kohustus tagada jalakäijate ohutus.

Sellel samal suurel kõnniteel oli laialt ruumi ohutuks möödumiseks ka vähima tahtmise korral. Mina lõpetasin üleni piimasena, katkiste põlvede ja halva tujuga, aga kui oleks olnud minu asemel laps, vanur või rase naine?

Olin ise nii kohkunud sellest momendist, et ei osanud isegi kurjustada kohe, rääkimata kontakti võtmisest või muust taolisest. Ainus, mis oskasin paluda, et äkki ta viiks siis selle lõhkise paki lähimasse prügikasti.

Eks ma isegi ju sõidan rattaga ka, küll rohkem Lasnamäel, aga siiski, mõlemad rollid täitsa tuttavad ja ka kitsad tänavad ja kõnniteed. Kiirus saab valitud vastavalt oludele. Antud juhul ma paraku ratturi käitumist ei mõista ja kahjuks ei näinud ka selja taha, et miks ta hoogu maha ei võtnud või lihtsalt mind ei märganud. Mõningate andmete kohaselt võib see Mustamäe tee olla ka jalg- ja jalgrattatee (vastavat märgistust küll tänaval näha pole), kuid otsasõitu ei õigustaks ju ka teistsugune teemärgistus.

Olge palun hoolsamad ja arvestage, et kõnniteed on mõeldud eelkõige jalakäijatele ohutuks liiklemiseks. Väga nõme kogemus!