Armas suveürituste külastaja, proovime sel aastal koos paremini prügi sorteerida!

Kindlasti oled ka sina sel aastal mõnele vahvale suvisele väliüritusele minemas. Ilmselt ka kogu perega? Kindlasti on seal palju põnevat näha ja kuulda ning kindlasti tuleb teil nende elamuste peale seal ka nälg ja janu? See tähendab, et oleks vaja kõigile osta söögid, joogid, pärast midagi magusat ja kohvi, mida serveeritakse tavaliselt väliüritustel ühekordsetel nõudel? Hiljem mõned joogid veel...

STOPP! Just selle koha peal sooviksingi sind peatada, armas külastaja. Mõtle nüüd korraks. Kui kõik see maitsev toit saab söödud ja jahutavad joogid joodud, mis jääb alles? Nelja inimese peale näiteks 4-8 plasttaldrikut, 4-8 plasttopsi, 2-4 kohvitopsi koos plastikust kaantega, 4-8 nuga-kahvlit-lusikat, mõned toidujäätmed, jäätisepulgad ja -pakendid jms. Kokkuvõttes jääb sinust maha terve kotitäis asju, mida kasutasid vaid korra ja viskasid kõik ära ühte prügikasti.

Kui prügi ei sorteeritud läheb see kõik ühte olmeprügisse ja ladestatakse sadadeks aastateks prügimäel või põletatakse. Mõtle ise, kui üritusel on näiteks 5000 külastajat, kui palju sellel üritusel siis tekib jäätmeid, mis kõik jääb kuskile alles!

Õnneks tuleb meedia vahendusel järjest rõõmsaid teateid, et suveüritused muutuvad keskkonnasõbralikumaks. Võib-olla oled ka sina neid uudiseid lugenud ja südamesopis on hea tunne, et keegi selle teemaga tegeleb, sest mõte plastikut täis meredest ja prügisse mattunud loodusest ei meeldi kellelegi. Aga kas me päriselt ise ka teadvustame, mis meie tarbitud asjadest saab?

Ka meie proovime sel aastal Rõõmsate Laste Festivali korraldades teadlikult keskkonda säästa. See tähendab, et soovitame oma toitlustajatel kasutada biolagunevaid nõusid ja sorteerida eraldi oma biolagunevat prügi. Samuti palume külastajatel sorteerida muust prügist eraldi taara ja biolagunev jääde, kelle juhendamiseks oleme appi palunud Maleva noored. Me ei luba kasutada plastist kõrsi ja pakume võimalust täita tasuta oma kaasa toodud veepudeleid. Kuskilt peab ju alustama.

Olen nii oma igapäevaelus kui ka meie festivali korraldades mõnikord aga jooksnud selle suure keskkonnasäästlikkusega vahel justkui ummikusse. Kas sul on ka vahel tunne, et justkui proovid prügi sorteerida või pakendivabamalt poes oste teha, aga ikka satub siia-sinna mõni kilekott või tundub, et prügiauto viskab ikka kõik vaevaga sorteeritud prügi ühte autokasti? See aga tekitab käega löömise tunde.

Seega tahtsin päriselt ise näha, mis saab konkreetselt näiteks meie festivali prügist edasi, kui me seda sel aastal korralikult sorteerime. Läksime ise oma prügipartneri Paikre OÜ jäätmejaama kohale ja palusime endale näidata. Soovitan kõigile seda pilti ise vaatama minna! Väga silmi avav.

Kinnitan teile, et päriselt ka, prügi sorteerimisel on mõte sees! Peamine mõte on selles, et paljusid asju, mis on meie jaoks prügi, saab tegelikult veel kasutada. Taara eraldi kogumine ja taaskasutamine on ju ilmselt üsna tuttav ja loogiline teema. Tegelikult saab taaskasutada ka muud klaasist, plastikust, plekist, papist ja toidujäätmetest prügi, aga seda ainult siis, kui see prügi on „puhas" ehk ei ole määrdunud.

Seepärast on näiteks kõige lihtsam esimene samm eemaldada üldprügist toidujäätmed ehk kõik, mis võib teisi pakendeid määrida. Kas teadsid, et isegi määrdunud pitsakarp on olmeprügi, mitte paberikonteinerisse sobiv jääde.

Ausalt öeldes tundsin Paikre töötajate ees piinlikkust, kui nägin neid tavalistest kodudest tulnud olmejäätmeid sorteerimas - nad püüavad isegi üldprügist leida jäätmeid, mida veel kasutada saaks. Aga kui oled ikka visanud vanadele ajalehtedele pooliku lahtise jogurtitopsi, siis kahjuks enam midagi sellest prügist taaskasutada ei saa. Kuulsime ka kurbnaljakaid lugusid sellest, kuidas prügist on leitud isegi loomakorjuseid, rääkimata kodutehnikast ja patareidest, mida saab tegelikult jäätmejaama ära anda täitsa tasuta. Kõik, mis on määrdunud ja mida enam kasutada ei saa, läheb aastasadadeks! prügimäele hoiule.

Samas aga saime ka hea ülevaate sellest, mis saab siis, kui oma jäätmed sorteerime. Jäätmejaama territooriumil olid suured plastikjäätmete- ja papikuubikud, samuti suur biojäätmete hoidla - kõik need jäätmed suunatakse edasi taaskasutusse. Enamus sorteeritud jäätmed müüakse edasi Baltikumi ja Poola, kus nendest tehakse uusi tooteid.

Näiteks plastpudelitest saab ümbertöötlemisel teha kasvõi jalgpallisärke, köögilappe või fliispusasid. Papist tehakse näiteks munakarpe, vihikuid või wc-paberit. Kõik biolagunev aga muutub juba järgmiseks aastaks kasulikuks kompostiks, mida saab omakorda laotada põldudele ja peenardele uue toidu kasvatamiseks.

Kokkuvõtteks saime kinnitust, et kõik meie festivalil kasutatavad biolagunevad nõud ja toidujäätmed, taara ja papijäätmed tõesti saavad minna taas ringlusesse, kui meie ise koos külastajatega korrektselt prügi sorteerime. Ja teeme seda ka kõikidel järgnevatel üritustel, kuhu suvel satume!

Seega, mis sa arvad, kui lepiks kokku, et proovime sel suvel veidi teadlikumalt tarbida ja prügi sorteerida nii kodus kui ka väliüritustel? Teeme endast parima, et isegi, kui oleme sunnitud ühekordseid nõusid tarbima, siis teeme toitlustajale sõbraliku soovituse, et need võiksid olla biolagunevad ja seejärel viskame need peale tarbimist õigesse prügikasti. Kui võimalik, siis sorteerime lisaks biolagunevatele jäätmetele ja taarale eraldi ka puhta papi- ja paberijäätmed.

Või veel parem, võtame ise kodust ilusa riidekotiga oma nõud ja joogitopsid kaasa ning palume oma toidu ja joogid sinna serveerida. Kindlasti tasub ka ürituse korraldajale ja toitlustajatele-teenusepakkujatele märku anda, et eelistaksid keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Niimoodi tasapisi jõuab teema järjest rohkemate kõrvadeni ja ehk tekivad ka suuremad muutused.

Kindlasti on keskkonnasõbralikkuse ja taaskasutuse teel veel pikk maa minna. Aastaks 2030 peab vastavalt eurodirektiivile kogu prügist taas ringlusse minema 65%. Hetkel läheb ringlusse vaid 35% jäätmetest. Aga kõik algab meist endist, seega armas suveürituste külastaja, proovime alates sellest suvest paremini, eks!

Kati Ruubel

20. juulil Pärnu Rannapargis toimuva Rõõmsate Laste Festivali korraldaja