Vanemad, kolige ise sisse-välja
13 aasta eest suvepealinna kodu rajanud Olivia (38) ja Kristjan (41) suutsid aastaid oma armastust hoida ning perre sündis kolm kena last. Kuid viimastel aastatel tundis Olivia järjest enam, et kogu lastekasvatus ja kodu korrashoid on tema õlul. “Lõpuks uppusin sellesse, see oli liiga suur koorem. Mehele jäi vähe aega ja tasapisi tunded lahtusid,” tunnistab ta. “Käisime pereteraapias, kuid see ei aidanud enam – olime oma suhte liiga unarusse jätnud.”
Kurvalt tõdesid nad, et parim lahendus on lahku minna. Ainuõige lahendusena leidsid nad, et Lukas(8), Leena (11) ja Miia (13) jäävad elama vanasse koju ning ema-isa hakkavad nädala kaupa nende juures elama. Ema koduks sai lastevabal ajal väike üürikorter, isa ostis uue elamise.
Kas see toimib?
“Selline mudel, kus lapsed jäävad pärast lahutust vanasse koju, on levinud Skandinaavias. Põhjamaade psühholoogide meelest on see lastele kõige vähem traumeeriv. Kuulsime sellest Kristjaniga kunagi perekoolitusel ja arutasime, et kui vaja, pooldaksime ka ise sellist elukorraldust,” räägib Olivia.
Kui lahutus ukse ees, oli naine aga skeptiline – kas meil ikka toimib süsteem, kus jagame lapsi võrdselt? “Kahtlesin, kas Kristjan suudab ja tahab hoida oma õlul nädal järjest kõike koduga seonduvat: laste kooliasju, koristustöid, kokkamist jne. Olin kodus siiani kõike ise hallanud.” Naine üllatus, kui selgus, et ta eksis. “Kristjanil kulus sisseelamiseks veidi aega, ent ta hakkas tõesti majapidamist korraldama. Viis end kodu- ja lasteasjadega kurssi ning ongi nüüd lastenädalatel number üks inimene, kes nende murede ja rõõmudega tegeleb.”
Olivia tunnistab, et talle on uus elukorraldus isegi kergendus. Ta ei mäletanud enam, millal sai viimati kohvitassiga teleka ette istuda ja seriaali vaadata. Ikka oli ta vajunud õhtuti voodisse nii, et iga lihas oli väsimusest nõrkemas. Nüüd on tal vahepeal võimalik üksi olla ja lihtsalt puhata.