“Olukorrale on vaja leida lihtsalt selline lahendus, mis sobib kõigile – sa ei saa seada pereelu löögi alla ega panna ka vanemat vastu tahtmist hooldekodusse. Ei saa ka lapsi vanaema haiguse tõttu millestki ilma jätta,” räägib Piret, kes elab tütar Emma (11), poeg Markuse (9) ja elu­kaaslase Martiniga (37).

Lapsed on vanaema kolimist nende juurde igati toetanud ja aitavad, kui vaja. Samas ei saa nad nüüd alati sõpru külla kutsuda ja peavad vahel olema vaiksemalt kui vanasti. “Sellises olukorras peavad kõik pereliikmed arvestama üksteisega. Kõik me saame kunagi vanaks ega tea, mis seisus ise oleme. Seda tulebki lastele rääkida,” lausub Piret.

Naine ise on nii mõnigi kord pead murdnud, kuidas organiseerida elu, kui tahaks minna lastega mitmeks päevaks Eesti teise otsa seiklema või lihtsalt sõpradele külla. “Päris üksi ema kauaks jätta ei saa, sest ise ta endale süüa ei tee ja rohtude võtmist peab kogu aeg jälgima. Kuidas ma palun oma mehel aidata emal end pesta või pesu vahetada? Samas ei aita seegi, kui halada, et nüüd ei saa me kuhugi minna – saab küll, kui kõik läbi mõelda! Suvel käisime lastega Lätis – kaks päeva Tarzani pargis ja Jūrmala veepargis. Panin emale toidu ja rohud koos juhistega valmis ja helistasin õhtul üle – ta sai kenasti ise hakkama. Kui tahaks nädalast sõitu planeerida, peaks muidugi juba põhjalikumalt uurima, kes ja kuidas saaks aidata.”