Ema tütre üliharuldasest nahahaigusest | Kui ta ühel kenal detsembripäeval sündis, ei osanud me midagi halba aimata

Cassandra paistis sündides täiesti terve tüdruk. Tõsi, kui ema tirtsu lähemalt uuris, avastas ta kolmel imetillukesel näpul vesivilli. Kui ta neid sünnitusmajas arstile näitas, rehmas too käega: ju lutsis beebi emaüsas näppe!

Lapse haiguse tõttu on pere kulud väga suured ja käivad üle jõu ning Eesti Haigekassa ja kohaliku omavalitsuse toetusest perele ei piisa. Üheskoos saame aidata katta Cassandra Inglismaa ravireiside sõidu- ja majutuskulusid ning nahahooldusvahendite ja ravimite maksumust.

TÜ Kliinikumi Lastefondi ja Südameapteegi heategevuskampaanias saab detsembrikuu jooksul Cassandrale ja teistele abi vajavatele lastele väga lihtsalt annetusi teha kõigis Südameapteekide kassades või e-apteegis, valides annetuse summa (2, 5 või 10 eurot), mis lisatakse ostukorvi summale. Südameapteek lisab kuu lõpus kogutud summale omalt poolt veel 2500 eurot. 

Taasavaldame selle heategevuse valguses 2019. aastal esmailmunud Cassandra haiguse loo Pere ja Kodu ajakirjast, et mõistaksid, mida see pere on üle pidanud elama ja millega tänini maadleb.

Kodus villid paraku ei kadunud, vaid neid lisandus – kõigepealt kõrvalestale ja siis juba igale poole. “Kui ühele käele tuli vill, siis kohe ka teisele. Samamoodi oli jalgade ja ülejäänud kehaga, kõik käis sünkroonis,” kirjeldab ema haiguse kulgu.

Ingrit otsis abi arstidelt, kes olid aga nõutud. Beebile tehti ohtralt analüüse ja teste, kuni Cassandra kolmandal elukuul selgus geeni­testide põhjal tõde. Selgus ka, et nii ema kui ka isa kandsid enda teadmata haiget geeni. “Oleks seda aimanud, saanuks raseduse ajal lapsel tõbe diagnoosida,” ohkab Ingrit. “Aga me ei mõtle, mis kõik oleks võinud olla. Kui nii juhtus, järelikult pidi nii minema!” Kuidas on elu maailma üheks raskeimaks puudeks peetava haigusega? Ingrit räägib