Eesti emad võtavad endalt igaveseks võimaluse veel lapsi saada | Mu süda tilkus verd, kuid teadsin, et rohkem lapsi ma küll ei taha
Tallinlanna Katrin (37), Kerdi(12) ja Kauri (7) ema, elas enne steriliseerimist läbi väga keerulise ja närvesööva sisemise võitluse. “Vanemal lapsel olid lasteaias käitumisprobleemid – ta ei talunud suurt hulka lapsi, mistõttu tal kahtlustati autismispektri häiret. Kõik läks nii raskeks, et otsustasin piirduda kahe lapsega,” meenutab ta.
Rasket sammu innustas Katrinit astuma ka erakorraline keisrilõige. “Vanem laps sündis tuharseisu tõttu plaanilise keisrilõikega, kuid noorema sünnitus oli ekstreemne. Toibudes mõistsin, et pole nõus midagi sarnast rohkem üle elama.”
Mees küll rääkis vahel, et oleks tore kolmaski laps saada, aga erilist tuge naine lastega tegelemisel talt ei saanud. Ilmnesid ka suhteprobleemid. Mees kolis vahepeal isegi teise naise juurde, kuid tuli siis tagasi. Naisel oli keeruline juhtunuga leppida, seegi tõukas steriliseerimismõtet pärast teist sünnitust tagant.
Korra proovis ta mehele vasektoomiat soovitada, kuid too polnud nõus. Küll julgustas kaasa Katrinit steriliseerimisotsust vastu võtma: “Siis saame elu lõpuni muretult seksida!” Katrin solvus nii, et neil tekkis pooleaastane seksipaus ja tundus, et ta ei peagi opile minema. Kuid paus sai läbi, suhe korda ja midagi tuli rasedusest hoidumiseks ikkagi teha. Sealt sai alguse teekond steriliseerimiseni.
Lõuna-Eesti külakeses elav Airike (40), Mardi (11), Kreete (8) ja Mari (5) ema, lasi end steriliseerida viis aastat tagasi – samal ajal, kui keisrilõikega sündis ta kolmas laps. Tegelikult oli tal see plaan juba pärast teise lapse sündi, sest mõlemad rasedused olid olnud väga keerulised. Teise lapseootuse viis viimast kuud ta lihtsalt lebas voodis, sest kogu aeg iiveldas. Mees oli pärast teise lapse sündi aga kategooriliselt steriliseerimise vastu.