Kodune tänulikkuse kursus
Argipäevades on palju rutiini, toimetuste ja askelduste varjus unustame märgata nii ennast kui ka lähedasi. Mul tuleb näiteks aeg-ajalt ette päevi, kus unustan kallistada oma meest Dimitrit (40) või jagada tunnustavaid sõnu oma lastele Mattias Thorile (5), Markus Theole (3) ja Joanna Thelele (6 k).
On perioode, kus elu tundub hall. Tähelepanu tahab ikka ja jälle kleepuda pigem neile asjadele, millega rahul ei ole, mitte märgata kõike seda, mis on meie elus hästi. Mina näiteks hakkan vinguma oma aja puudumise üle ja heietama mõtteid, mida kõike teeksin, kui mul vaid oleks rohkem aega!
Seda tehes unustan asjaolu, et kui 8–9 aastat tagasi oli mul oma aega jalaga segada, polnud ma esiteks kuigi palju produktiivsem. Teiseks olin õnnetu, et pole ikka veel kohanud oma printsi ja mul pole lapsi.
Kuidas siis tulla oma vastuoluliste mõtetega toime? Tegelikult see polegi keeruline, sest vaatenurga muutmisega saad tuua ellu rohkem kergust ja helgust. Kõige lihtsam ja võimsam tööriist selleks on teadvustada tänulikkust ja seda välja näidata. Tänulikkus ja armastus muudavad meie südame rütmi, terve keha lõdvestub ja täitub mõnusa õndsa tundega. Elu tundub palju ilusam ja toredam.
Võimas tööriist
Kui tundsin, et mul hakkab kurnatus üle pea kasvama, ning kippusin palju teisi süüdistama, tuli inspiratsioon kirjutada igale pereliikmele tänulikkuse kiri. Pärast üht pühapäevast saunaõhtut võtsingi paberilehed ja kirjutasin sinna iga pereliikme nime taha lause: ma olen sulle tänulik, et… Seejärel lisasin viis asja, mille eest igaühele tänulik olen.
