Kolmikud on Gerlile ja Kristjanile esimesed lapsed, nad sündisid raseduse 34. nädalal; Otto kaalus 2,2 kg, Annabel ligi 2 kg ja Isabel 1,8 kg. „Tunne on uhke,” märkis värske ema Gerli.

„Anti kohe korralikult. Terve assortii on olemas!” naerab Kristjan. „Sünnitus ise oli mulle emotsionaalne — algul pidin ootama eesruumis, siis sain operatsioonisaali ja siis veel ootama, et kas kõik on ikka korras,” rääkis värske isa.

Foto: ITK, Jaana Toomik

Laste nimed tulid värsketele vanematel loomulikult ja kergelt. „Kui saime teada, et kolmikud on tulemas, siis tulid nimed kiirelt — hakkasime neid nimesid märkama meedias. Otto ja Annabeli nimed jäid pidevalt silma ja Isabel oli juba loogiline valik sealt edasi,” rääkis Gerli, kelle sõnul on nende edasine elu ümber korraldatud nii, et ka isa jääb töölt koju.

„Ka meie perekondade poolt on suur tugi olemas, aga jään esialgu aastaks koju,” rääkis Kristjan. „Iga päev on uus ja uusi väljakutseid esitav. Iga päev on tegemist aina rohkem ja lastega toimetamine võtab ikka väga palju aega. 24 tundi on meile saanud uue tähenduse.”

Kolmikute kojusaamine sõltub nüüd eelkõige neist endast. Ida-Tallinna Keskhaigla neonatoloogia osakonna õendusjuht Liis Tõnismäe ütles, et see sõltub sellest, kuidas lapsed kaalus juurde võtma hakkavad. „Hetkel on neil juba hingamistugi ära võetud. Kindlat kojusaamise aega on raske öelda, aga küsimus on nädalates.”

Foto: ITK, Jaana Toomik

„Praegu võtame üks päev korraga,” ütles Gerli.

Juhus tahtel elavad Gerli ja Kristjan kaks aastat tagasi ITK-s sündinud nelikutega ühes vallas. „Elame samas vallas Lääne-Virumaal, nelikutest umbes 15 kilomeetrit eemal,” märkis Kristjan.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid