Miks tema sai rohkem?!
Peres on ka beebi, kuid tema peale tüdrukud armukadedad pole. Küll käib neil pidev võistlus omavahel. See puudutab absoluutselt kõike! Kui valan ühe limonaadi kahte klaasi pooleks, leiab üks, et tal on millimeetri võrra vähem. Kui õhtul enne magamaminekut käin mõlema juures head ööd soovimas, siis üks kindlasti nuuksub, et õe juures olid sa kauem. Kui mees viib lapsed metsa matkama, läheb hala lahti: õde sai kauem issi kukil olla!
Tegelikult on konkureerimist veidi vähem, kui üks vanem on lastega. Kui oleme kõik koos, on täitsa hullumaja. Kui mina hakkan näiteks ühe tütrega süüa tegema ja teine on valinud samal ajal isaga lugemise, jätab emb-kumb õige pea oma tegevuse pooleli ja leiab, et tema tahtis ju ka aidata süüa teha või lugeda issiga ja miks ta nüüd ei saa! Enda arust püüame tütardele tähelepanu ja kõiki hüvesid pakkuda võrdselt, aga siiski on pidevat rahulolematust, mis on nii väsitav. Mida teha?
Peredes, kus kasvavad väikese vanusevahega lapsed, on konkurents üsna sage nähtus. See on väsitav vanemaile, kuid tegelikult ka lastele. Konkureerimine näitab nimelt, et lapsed võrdlevad end pidevalt, mis võib takistada mõlema isiksuse ja isikupära arengut.
