Ühe pere lapsed, aga pole valmis asju jagama!
Enamik vanemaid on juhtunud pealt nägema sõda, kus üks laps rebib teiselt mänguhoos asju käest ja karjub kõrvulukustavalt: “Minu oma, ei võta!”
Mitme lapse ema Mai: “Eks ma õiendan ja pahandan ja korrutan kogu aeg, et asjad ei vedeleks, ent siis meenub mulle mu enda lapsepõlv – kuidas ema lõpuks mu sahtlid keset põrandat kummuli kallas, et mind kuidagiviisi neid koristama panna,” meenutab ta. “Praegustel lastel on ilmselt liiga palju asju, mistõttu nad ei suuda neid hallata ega hoida. Kerge on tekkima tunne, et isegi kui midagi ära kaob, pole see kuigi oluline, sest asju on veel ja küll saab neid millalgi juurde.”
Kas lapse omandikirg on isiksuseomadus või kasvatuse vili? Ja kas peaks muretsema, kui su laps hoiab oma asju nii kiivalt, et ei luba neid isegi sõpradel puutuda, mängida andmisest rääkimata?
