Hingasin seekordset Elise kolumni lugedes kergendunult, et ma polegi ainuke, kes vahel vastakalt tunneb: minuta variseks kodune elu kokku ja samas – minuta oleks mõnikord kodus stressivabam! End tundsin ära ka Laura kolumni kirjeldustes. Loodan, et teilgi aitab mõne meie looga samastumine end kõrvalt vaadata ja olukorda paremini hinnata. Ainult et eesmärk ei peaks olema täiuslikkus. Seda saavutada pole nagunii võimalik. Ega vajalik.
Inspireeriv ja inimlik on Jaana pere lugu tänulikkuse harjutamisest kodus. Ühel kiirel argiõhtul tõi ta poeg välja, et on emale tänulik hea toidu eest. Mõni hetk varem oli ta saanud ette taldrikutäie makarone ketšupiga. Ärme siis vanematena piitsuta end liialt – vahest see polegi maailma kõige tähtsam asi, et seitse päeva nädalas jõuaks erilist õhtusööki teha. Oskus ka pisiasjade eest tänulik olla määrab pere heaolu palju enam. Kui aga aega rohkem käes, proovige muidugi valmistada ka Paula retseptide järgi mõnusaid kalatoite.
Kirjutame palju rahumeelsest kasvatusest ja samal teemal saad kuulata ka meie veebiraadiosaateid – nüüdseks on kogunenud juba 53 saadet, mis sind vanemluses toetavad. Kuula Pere ja Kodu podcast’e perejakodu.ee/podcastid, Player FMi või Soundcloudi kaudu. Küll aga tundub mulle, et vahel kipume suures õhinas unustama, et igal inimesel, emal ja isal, on oma temperament. Seega päris ühtemoodi “õigesti” ei saa erinevad pered kodus ette tulevaid kriisiolukordi lahendada. Üheseid lahendusi kõigile pole. Ja polegi vaja. Nopi nõuannetest välja endale olulisim ja rakenda seda oma perele sobival viisil.