Mina pean diagnoosi panna saama!

Teadmatus on õndsus. Kui mina laps olin, oli maailmas täpselt poole vähem tervisehädasid. See tähendab, hädasid oli sama palju, kuid paljud olid veel “avastamata”.

Klamüdioos, mitmed allergiad, paanikahäire ja nõnda edasi – keegi polnud neist minu lapsepõlves kuulnud ning seetõttu polnud neid ka olemas.

Ja hea oli, et ei teadnud! Nüüd on nii, et üksainus pähkel võib inimese surmaohtu seada ja kui laps natuke rõõmsamas tujus juhtub olema, kahtlustab iga kohusetundlik lapsevanem hüperaktiivsust.