Lükkate lapsesaamist edasi? Alates 41. eluaastast tuleb viljatuse ravi eest patsiendil endal tasuda

Millal peaks juba muret tundma, kui lapsesaamine ei taha õnnestuda? Ida-Tallinna Keskhaigla Viljaturavikeskuse juhataja doktor Tiina Loog räägib, kui suurel hulgal peredel on viljakusega probleeme ja millist abi nad viljatusravikeskusest saavad.

Kas võrreldes varasemaga on viljatus tänapäeval sagenenud?

Infertiilsuse ehk viljatuse all peetakse silmas võimetust rasestuda või rasedust lõpuni kanda. Viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab alanema peale 35. eluaastat.

Viljatus võib olla esmane — arsti juurde pöördudes puuduvad paaril varasemad rasedused. Samas võib viljatus tekkida ka elu jooksul — ehk peres võib olla juba mõni järeltulija, kuid seejärel ei õnnestu enam rasestuda (kas vanuse lisandudes või muudel põhjustel).

Seega puudutab lastetuse probleem igat 5 — 6 perekonda. Nende andmete põhjal võiks Eestis olla ca 15000 — 20000 peret, kellel pole võimalik loomulikul teel last saada.

Viljatuse põhjused võivad olla tingitud 30% juhtudest naisest ning 30% juhtudest mehest, samas jääb umbes 40% juhtudest põhjus kas ebaselgeks või on mõlemapoolne.

Millal peaks juba muret tundma, kui lapsesaamine ei taha õnnestuda?

Muret võiks tundma hakata, kui regulaarse seksuaalelu ja kaitsmata seksuaalvahekorra puhul ei ole paaril õnnestunud rasestuda 12 kuu jooksul. Nooremate naiste puhul on iga ovulatoorse tsükli ajal rasestumise tõenäosus umbes 20-25%, üle 40aastaste naiste puhul umbes 5%. Keskmiselt läheb paaridel rasestumiseks 3-4 kuud, kuid üldiselt tuleks arvestada kuni aastaga, alles peale seda tasub ärevaks muutuda.

Mis on viljatuse põhjused?

Raseduse tekkeks peab naisel vabanema munasarjast viljastumisvõimeline munarakk, samuti on vajalik elujõuliste spermatosoidide olemasolu. Tagatud peab olema sugurakkude normaalne transport munajuhas, et saaks toimuda viljastumine, misjärel peaks saama viljastatud munarakk ehk embrüo liikuda emakaõõnde, saama seal normaalselt pesastuda ja seal edasi areneda.

Kui üheski etapis esineb häireid, pole spontaanne rasestumine võimalik.

Naiste viljastumisvõime väheneb eaga, vanuse mõju meeste viljakusele ei ole nii selge. On teada, et pärast 35. eluaastat väheneb viljakus. Regulaarse seksuaalelu ja lapsesaamise soovi korral rasestub 35-aastastest naistest 94% ja 38-aastastest naistest 77% kolme aasta jooksul. Kuigi vanus on oluline iseseisev tegur, mängivad lisaks olulist rolli kaasuvad haigused, mis kahjustavad viljastumisvõimet.

Kiiremini kui aasta möödumisel vajavad uuringuid ja ravi üle 35-aastased naised, kellel ei ole õnnestunud rasestuda. Uuringute alustamise aeg ja maht sõltub paari soovist, viljatuse kestusest, patsiendi vanusest, kaasuvatest terviseprobleemidest, anamneesist ja esmase läbivaatuse leiust.

Viljakuse seisukohast on oluline eluviis, keskkonna tegurid — suitsetamine, toksiinide, ravimite kasutamine, elukutse, kehakaal ja selle muutused .

Kuidas viljatuseprobleemi puhul paare aidata saab?

Viljatusravikeskuses pakutakse vastuvõtule pöördudes nõustamist, võetakse esmased analüüsid ning rakendatakse seejärel vajalikku ravi — kas siis kirurgilist või hormonaalset.

Üheks võimaluseks on ovulatsiooni stimuleerimine. Ravi eesmärk on stimuleerida munasarju tootma väikest arvu munarakke (tavaliselt 1-2), millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Sobib hormonaalsete häiretega naistele ja ka polütsüstilise ovariaalsündroomiga naistele.

Teiseks võimaluseks on kunstlik viljastamine.

Võimalikud variandid on:

emakasisene viljastamine(IUI) — näidustatud eelkõige kerge mehepoolse viljatusega ning emakakaela faktorist tingitud viljatusega, samuti naistele, kellel esinevad kergemad hormonaalsed häired.

Kehaväline viljastamine(IVF) — on mõeldud juhul kui muud meetodid enam ei aita .

Rasestumise tõenäosus on ühe tsükli järel umbes 30-35%, korduvalt umbes 60%.

IVF protseduurist siirdamata jäänud embrüod on võimalik külmutada ning seadusega on lubatud nende säilitamine 7 aastat.

Samuti on võimalik külmutada sugurakke — nii munarakke kui spermatosoide. Sugurakkude külmutamist kasutatakse tihti juhtudel, kui patsiendil seisab ees pahaloomulise kasvaja tõttu ravi (kirurgiline, keemia- või kiiritusravi).

Samuti on võimalik oma sugurakke, eriti munarakke, külmutada juhtudel, kui soovitakse rasestumist edasi lükata hilisemasse eluperioodi, mil munasarjad ei pruugi enam kvaliteetseid munarakke toota.

Millist nõu annaksite peredele?

Soovitame perekonna planeerimist mitte lükata kaugesse tulevikku, arvestades asjaolu, et naise viljakus hakkab oluliselt langema peale 35. eluaastat. Kui pole kindlat teadaolevat põhjust, mis võiks takistada laste saamist, ei maksa sattuda paanikasse, kui mõne kuu vältel pole õnnestunud rasestuda. Kuni 35. aasta vanustel naistel pole vajadust viljatuse uuringuteks enne, kui rasestumist pole toimunud peale aastast üritamist. Väga oluline on säilitada rahulik meel. „Lapsetegemise” rõõm ja mõnu ei tohi muutuda tüütuks kohustuseks ja sobilike päevade kalkuleerimiseks. Vajadusel tuleb julgelt pöörduda viljatuse probleemidega tegelevate spetsialistide poole.

Kuidas riik saab peredele abiks olla?

Haigekassa poolt kindlustatutele, kuni 41. aasta vanusele patsiendile on kunstliku viljastamise (IUI) ja kehavälise viljastamise(IVF) protseduur tasuta. Haigekassa poolt on tasustatud meditsiinilistel näidustustel munarakkude külmutamisega seonduv.

Samuti kompenseerib haigekassa ravimitele tehtud kulutused.

Alates 41. eluaastast tuleb viljatuse ravi eest patsiendil endal tasuda. Koos ravimitega võib protseduuri maksumuseks kujuneda 2500 — 3000 EUR.

28. novembril ootame kõiki huvilisi tutvuma Ida-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskusega.

Räägime viljakusprobleemidest ja aitame leida lahendusi. Koha peal saab nõu küsida meie viljatusravikeskuse arstidelt. Kõigile avatud üritus toimub 28. novembril kella 15-17.

Osalemiseks ei ole vaja registreerida! Tule endale sobival ajal kohale! Lisainfo: https://www.sunnitusmaja.ee/sunnitus/sunnitusosakond/test1/