Ometi polnud kõik päris nii lihtne. “Algul öeldi otse, et ärgu me väga lootku ja hõisaku oma kolme beebi üle, sest kolmikrasedus on väga riskantne. Esimesed 20 rasedus­nädalat oligi meil pidev hirm, kas kõigi kolmega on ikka kõik hästi. Järgmine verstapost oli 27. nädal ja kui see sai läbi, siis tõesti pinged kukkusid, sest siis on juba suurem tõenäosus, et beebid saavad väljaspool ema kõhtu hakkama,” meenutab Kristjan ootusaega. Esialgu elasidki nad päev korraga.

Jaga
Kommentaarid