Kui palju peaks magama sinu laps, et ta kasvaks targaks ja terveks?

Unemaal veedab laps lausa 40% lapsepõlvest. Seega on väga oluline, et lapse uni toetaks tema arengut. Vaata, kui palju und vajab sinu laps sünnist kuni teismeeani.

Uni ja vastsündinu (0–3 kuud)

Vastsündinu unetsükkel toimib ööpäev ringi ja on otseses seoses nende vajadusega mähkmeid vahetada, süüa ja lähedust saada. Imikud magavad 10,5–18 tundi päevas ja seda ebaregulaarselt. Uneperiood võib kesta mõnest minutist paari tunnini. Imikud väljendavad soovi magada väga erinevalt. Mõni rahmeldab, nutab, nühib silmi või väljendab soovi magama jääda žestidega. Parim mõte on panna beebi voodisse siis, kui ta on unine, kuid ei maga veel. Nii õpib ta iseseisvalt magama jääma. Vaikne igapäevane askeldamine päevase une ajal õpetab beebit öö- ja päevaund eristama. Aktiivsemad mängud võiksid jääda valgesse aega, õhtune aeg võiks olla vaiksem ja rahulikum.

Nõuandeid lapsevanemale

Õpi tundma beebi unerütmi ja märke unisusest.

Vii laps voodisse unisena, mitte magavana.

Säti beebi magama selili, nägu ja pea vabana pehmetest esemetest ja tekkidest.

Uni ja imikud (4–11 kuud)

Pooleaastase lapse puhul ei ole öine toitmine tihti enam vajalik ja paljud magavad juba terve öö. Üheksakuuselt magab öö läbi 70–80% lastest. Imikud magavad enamasti 9–12 tundi päevas ja teevad poole- kuni kahetunniseid uinakuid, seda üks kuni neli korda päevas – vanuse kasvades vähem. Esimese eluaasta teisel poolel võib mõni beebi kogeda ärevust, kui peab magama vanematest eraldi. Samuti mõjutavad und haigused ja motoorsete oskuste kiire areng kehas.

Nõuandeid

Kujunda välja regulaarne päevane ja öine unegraafik.

Pane paika järjepidev ja nauditav õhtune rutiin.

Loo beebile õhtune unesõbralik keskkond.

Julgusta last iseseisvalt magama jääma.

Uni ja väikelapsed (1–2 aastat)

Umbes pooleteiseaastasena ei vaja laps enam päevas mitut uinakut ja piisab 1–3 tunni pikkusest lõunaunest. See ei tohiks toimuda liiga hilja õhtul, sest nii võib päevauni lükata edasi ööunne jäämist. Väikelapsel võib esineda probleeme sooviga magama minna ja ta võib ärgata öösiti tihti üles. Ole lapsele toeks, aga julgusta teda iseseisvalt uuesti magama jääma.

Maheda valgusega öölamp aitab pimeduse pärast muretsevat last.

Maheda valgusega öölamp aitab pimeduse pärast muretsevat last. Selles vanuses lapse uneprobleemil on erinevad põhjused: väikelaste soov olla iseseisev ning motoorsete, kognitiivsete ja sotsiaalsete võimete kiire areng jne. Lapse päevane unisus ja käitumisprobleemid võivad olla märk halvast unekvaliteedist.

Nõuandeid

Sea paika kindel uneaeg, nii öösel kui ka päeval.

Ole kindel ja järjepidev lapse unerütmi kujundamisel. Vajadusel muretse lapsele turvatunnet andev mänguasi või tekk.

Uni ja lasteaialaps (3–5 aastat)

Lasteaialapsed vajavad keskmiselt 11–13 tundi und ja paljud 5-aastased või vanemad ei vaja enam päevast uinakut. Raskus õhtuse magamajäämisega või öösel ärkamine on selles vanuses levinud, tihti on see nii just lapse elava kujutlusvõime tõttu. Hirm üksinda pimedas toas olla, õudusunenäod ja unes kõndimine on eriti levinud just lasteaialaste seas.

Nõuandeid

Kindel unerežiim on endiselt väga oluline kvaliteetse une ja loomuliku ärkamise jaoks. Näiteks pidžaama selgapanek, hammaste pesemine, lapse toas ühiselt raamatu lugemine, päevast rääkimine ja voodis head ööd soovimine on hea viis ümberlülitumiseks. Sellist rutiini korrates muutub rahulik uinumine lapse jaoks lihtsaks.

Jahedas ja värskes õhus puhkab paremini välja.

Laps peaks igal õhtul samas kohas magama jääma. Ruumis, mis on vaikne, jahe, pime ja televiisorita.

Uni ja koolilaps (6–13 aastat)

Lapsed vanuses 6–13 vajavad 9–11 tundi und. Lastel on selleks eaks tekkinud ka kohustused – kool, kodused tööd, sport ja huviringid. Et sellega toime tulla, peab laps hästi välja puhkama. Koolilastel kasvab huvi ka sotsiaalmeedia vastu, see võib oluliselt mõjutada unekvaliteeti. Just liiga hilja õhtul teleka vaatamist või telefoniga tegelemist seostatakse unehäirete ja õhtuse ärevusega. Selles vanuses on kvaliteetne uni olulises seoses lapse õppeedukusega. Unepuudus põhjustab tujukõikumisi, käitumishäireid ja kognitiivsete võimete langust.

Nõuandeid

Hari last une olulisuse teemal. Selgita, kui palju paremini tunneb end puhanud inimene ja kui palju paremini saab ta hakkama.

Jää endiselt kindlaks režiimile. Iga päev samal kellaajal voodisse minemine tagab selle, et keha automatiseerib magamajäämise ja loomuliku ärkamise.

Magamistuba võiks olla mõnus ja turvaline koht, kuhu varjuda igapäevaelu stressi eest.

Jagame soovitusi, kuidas muuta magamistuba unesõbralikuks.

Vali magamistuppa sobivad valgustid ja aknakatted

Keha toodab unehormooni melatoniini, mis aitab paremini magada, kõige edukamalt õhtusel ajal ja pimeduses. Seetõttu ongi oluline juba mõnda aega enne magama jäämist tuba hämaramaks seada. Valgemal perioodil võib kasutada ruloosid, mis blokeerivad õuest tuleva valguse, ka pimendavad kardinad on hea lahendus. Ka telefoni- ja televiisoriekraanilt kiirgav sinine valgus paneb aju uskuma, et on keskpäev ja seetõttu on unehormooni tootmine häirunud. Eredat valgust ja ekraane tasub vältida juba paar tundi enne magama minekut. Valgustid võiksid olla reguleeritavad, mõnus hämarus une-eelsel ajal valmistab väljapuhkamiseks paremini ette.

Voodi ja madrats on olulised

Keegi ei tunne ennast hästi ja tegutsemisvalmina, kui ta ärkab kange kaela või valutava seljaga. Pereliikmetel võivad olla erinevad eelistused selle koha pealt, kas magada kõvemal või pehmemal madratsil, missuguse kujuga peaks olema padi või kuidas tundub naha vastas voodiriiete materjal. Hea uni on piisavalt oluline, et kõikide pereliikmete eelistusega arvestada. Mida paremini möödub öö, seda parem on enesetunne hommikul ja seda sõbralikumad on kodused toimetused enne päeva alustamist. Seega investeeri kvaliteetsesse patja ja madratsisse.

Magamistoa kujundus

Kui täiskasvanu magamistoa kohta kehtib soovitus, et mida vähem asju, seda parem, siis lapse magamistuba on enamasti ka tema elu-, mängu- ja õppimistuba. Seega on lapse tuppa rahuliku unetsooni loomine isegi keerulisem. Kuna magamistoas peaks tekkima lõõgastunud turvatunne, siis ära kujunda lapse tuba vaid enda eelistustest lähtuvalt, vaid pigem kasuta magamistoas lapse lemmikvärve, mis loovad temas hea enesetunde. Samuti võiks magamistuba olla korras.

Atmosfääri loomine

Jahedas ja värskes õhus puhkab paremini välja. Vaikne tuba on magamiseks parim. Televiisor ega valjult tiksuv seinakell ei ole seega magamistoas soovitatavad. Loomulikult ei ole voodi läheduses kohta ka arvutil ja nutiseadmel. Hea une toob lavendlilõhn. Kui ostad aroomiõli, siis võiks see olla naturaalne, sama soovitus kehtib ka küünalde puhul.