Varased 20ndad

Kuigi tänapäeval ei peeta enam ideaalseks pereloomise vanuseks 20ndaid, peab ometi ära märkima selle, et tervislikust aspektist lähtudes on just noorelt emaks saades suurim tõenäosus kogeda kergelt kulgevat rasedust, sünnitust ja kerge vaevaga taastumist. Vähem esineb raseduskomplikatsioone nagu rasedusdiabeet ja kõrge vererõhk. Küll aga on preeklampsia tõenäosus teismeeast äsja väljunud naistel keskmisest kõrgem. Toimetulekuraskusi esineb selles vanuserühmas enim, tihti satub löögi alla ka haridustee.

20ndate keskpaik

Viljakad, terved, tugevad ja säravad 25-aastased on küll oma elu enam-vähem rajale saanud, kuid on sellest hoolimata endiselt rahaliselt ebastabiilsed ning alles oma karjääridele hoogu sisse lükkamas. Eluliselt oluliseks saab emaks saamise puhul tugivõrgustiku olemasolu, kes aitaks noorel inimesel kõigile oma elu rohketele ülesannetele võrdselt tähelepanu pöörata.

20ndate teine pool

Viljakus hakkab tasapisi vähenema, kuid endiselt on eostamise tõenäosus tervelt 25%. Tihtipeale ollakse selles eas juba ka abieluranda sõudnud või vähemasti püsisuhtes, olemas on oma kodu, püsiv töökoht ning ellu on saabunud teatav stabiilsus. Enesekindlust ja jaksu näib olevat uusi väljakutseid vastu võtta ning endiselt püsib veel võimalus olla tulevikus lastele võrdlemisi nooreks vanemaks. Ühtlasi suureneb selles vanuses ühiskonna häiriv surve ja lähedaste uudishimu — millal beebit saab?

30ndate esimene pool

Pärast 30ndate lävepaku ületamist, eriti alates 35. eluaastast, hakkab naisterahva viljakus järsult langema. Selles eluetapis tegeldakse usinalt karjääriga ning kaaslased on endale leidnud ka need, kes sellele 20ndate lõpul erilist tähtsust ei omistanud. Nii mõnedki on juba ka teisel või isegi kolmandal abielu ringil ning aeg on hakata panema paika plaani, kuna mitmest lapsest unistamine võib erinevate komplikatsioonide tõttu kiire lõpu leida. Vaimselt ollakse lapse kasvatamisest tulenevaks vastutuseks täielikult valmis.

30ndate teine pool

Kahjuks muutub alates 37. eluaastast väga tõenäoliseks see, et viljastumisel võib vaja minna täiendavat meditsiinilist abi. See kõik suurendab lapse saamise maksumust, mis omakorda tähendab, et hilises eas viljastumist saavad endale lubada vaid väga jõukad naised. Rasedus võib füüsiliselt kujuneda suureks katsumuseks ning nii ema kui loodet ohustavad erinevad tõsised tervisehädad, mis toovad päevakorda ka tähelepanelikuma meditsiinilise jälgimise.

40ndad

40ndates naise rasestumistõenäosus on vähem kui 5% ning terviseriskide nimekiri hirmuäratav. Suurenevad võimalused nurisünnituseks, loote väärarenguteks või platsenta irdumiseks, pleeklampsiaks, rasedusdiabeediks, enneaegseks sünnitegevuseks ning loote madalaks kaaluks ja koguni surmaks. Kõike seda soodustavad naise enda tervisprobleemid (ülekaalulisus, kõrge vererõhk, diabeet jne), mida sellises vanuses juba tihti ette tuleb. Teisalt on küpsed naised väljakujunenud isiksused, kes suudavad oma impulsse paremini kontrollida ja keerulistest olukordadest rahulikumalt välja tulla kui nende paarkümmend aastat nooremad suguõed.