Ma lausa kartsin, et peangi ise sünnituse vastu võtma!

Viimase kõne ajal öeldi mulle ämmaemanda poolt, et nad on meie kodust 9 km kaugusel ning midagi ei ole teha, kui nad siiski ei jõua meie juurde. Ütles, et ma oleksin valmis vaatama, et nabanöör vastsündinul ümber kaela ei oleks ning võtaksin vajaduse korral lapse ise vastu.

Pärast seda kõnet tabas mind kabuhirm ja ma lausa kartsin, et laps sünnibki ning ma peangi ta vastu võtma. Ma ütlesin suurest hirmust, et “Sa ei ole valmis, Sa ei ole avatud!” Minu üks suurimaid hirme on see, kui ma ei saa teist inimest mitte kuidagi aidata ja täpselt nii ka oli meiega — sünnitama pidi Elise, mina ju seda teha ei saanud!