Kolmekuuse beebi isa: tahame ise hakkama saada ja üldse ei soovi, et kõik tulevad oma nõuannetega
"Ma tahaksin olla teistsugune isa. Kas ma mäletan, et minu isa oleks mind kallistanud? Ei. Kas ma olen mõnel perepildil tema süles istunud? Ei! Ma tahaksin olla teistsugune isa. Ja ma tean, mida ma tahan teistmoodi teha," ütleb äsja isaks saanud Andreas.
“Ja ma ei joo ennast enam täis, kui sõpradega välja lähen. Sest kui varasemalt nii tegin, siis rikkusin ära vaid enda päeva, nüüd aga rikuksin kolme inimese päeva ja seda ma küll ei taha,“iseloomustab Andreas enda muutumist läbi isarolli ja tunnistab, et ta pole alati võrdväärne partner, aga tahet paremaks muutuda on tal küll.
Lemme kinnitab, et nad rääkisid põhjalikult läbi selle, et laps on osa paarisuhtest ning ema ja isa saavad siiski ka ennast teostada, kuid kõikide vajadused tuleb järjekorda panna. “Lapse vahetud vajadused on muidugi esikohal, kui ikka beebi nõuab süüa, siis loomulikult tuleb sel hetkel just selle asjaga tegeleda.
“Me leppisime juba enne beebi sündi kokku, et meie kodus on rahulik õhkkond ja see on väga tähtis, sest see mõjub lapsele,” ütleb Andreas. “Aga põhitöö teeb ju ikka Lemme ära. Ja ma ei võta sugugi iseenesestmõistetavalt seda, mida Lemme teeb. Samas, püüame hoida enda suhet, laps on osa meie suhtest. Ja me ei muutu sellisteks vanemateks, kes hakkavad rääkima viisil, et meie oleme nüüd rasedad, me saime nüüd aastaseks ja me ei pane ka lapse pilti enda profiilipildiks."
Ja siinkohal läheb arutelu väga põnevaks.