Ema kartis, et poeg sureb ta kätel: mitte miski, mida hädaabi­telefonilt soovitati, ei aidanud

“Olin šokis ja karjatasin mehele, et ta kutsuks kiirabi,” meenutab Eve hetke, mil avastas krampides paarinädalase poja voodist oksendamast. Kiirabi viis nad haiglasse.

Millest värskes Pere ja Kodu ajakirjas veel juttu, vaata SIIT!

Eve (26) teine poeg Lukas (1) tuli ilmale keisrilõikega. Nagu suurema poja Kälvini (2,5) puhul, ei avanenud naise emakas sünnitusel üle kahe sentimeetri. “Laps oli neljakilone, kuid paistis suuremgi. Arst ütles, et teda oli raske kõhust kätte saada. Tagantjärele mõeldes oli see ilmselt põhjus, millest meie kannatused alguse said,” püüab ema poja ajutrombile selgitusi leida.

Sünnitusjärgses osakonnas kulges kõik tavapäraselt. Kolmandal päeval oli Eve valmis pojaga koju minema. Selgus aga, et kodu asemel pidid nad suunduma hoopis intensiivraviosakonda.

Eve ja Lukas ei jõudnud nädalatki kodus olla, kui saabus uus ehmatus. Ema oli beebi õhtul magama pannud ja proovis ka ise uinuda, kui Lukas hakkas oksendama.