Kodus puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid kasutades kaitse pereliikmeid juhusliku mürgistuse eest

Pered on praegu koju varumas lisaks toiduainetele tavapärasest suuremas koguses ka kodukeemiat ja desinfitseerivaid aineid. Nüüd tuleb olla eriti ettevaatlik selle suhtes, et kõik lastele ohtlik oleks ka neile kättesaamatus kohas.

Kemikaalimürgistused ohustavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid

Igal aastal pöördub mürgistusinfoliinile 16662 üle tuhande inimese, kes on kokku puutunud erinevate kemikaalidega. Ligi 300 neist juhtumitest on toimunud tugevalt söövitava kemikaaliga. Kõik mürgistused on aga ennetatavad.

Kõigist kemikaalimürgistustest pooled juhtusid eelmisel aastal alla kolmeaastaste lastega. 67 mürgistust leidis aset alla aastase lapsega. Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul juhtuvad kemikaalidega õnnetused peamiselt kodus.

„Lapsi tõmbavad värvilised kemikaalipakendid. Näiteks pesumasina kõrval maas olevad pesugeelkapslid võivad aastasele lapsele meenutada geeliga närimisrõngast või kummikommi, mis on pandud ilusasse värvilisse pakendisse,“ rääkis Oder.

Kemikaalidega juhtuvad õnnetused tihti ka seetõttu, et lapsed suudavad avada lapsekindlate pakendite korke. „Lapsed on väga osavad matkijad ja kui lapsekindlat korki on avatud lapse ees, on talle suure tõenäosusega selge, kuidas kork ka ise lahti saada,“ ütles Oder.

Täiskasvanute puhul on mürgistuse allikaks enamasti originaalpakendist ümber valatud kemikaal. „Näiteks valatakse äädikas limonaadipudelisse või klaasi. Seejärel tuleb mõni pereliige või läheb endal meelest pudeli tõeline sisu ja võetakse sõõm,“ selgitas Oder. Samuti kaob kemikaali ümbervalamisega info, kuidas seda kasutada tuleb või mida see täpselt sisaldab. Igal aastal nõustatakse 30–50 inimest, kes on mürgistuse saanud tundmatust kemikaalist.

„Kindlasti tasub kemikaalidega koristamisel või isegi kodumasinate katlakivi eemaldamisel kasutada hoiatussilte (pane näiteks kollane paber hoiatusega eseme külge), et vältida pereliikmete ohtu seadmist. Samuti tuleb olla ettevaatlik pihustatavate puhastus- ja desinfitseerimisvahenditega, mis võivad hingamisteedesse sattudes mürgistuse põhjustada,“ soovitas Oder.

Kodu ohutuks muutmiseks soovitab Mare Oder külastada Mürgistusteabekeskuse veebilehte 16662.ee, mis aitab samuti kodused ohuallikad läbi mõelda. Mürgistusinfoliinile 16662 võib helistada iga mürgitusjuhtumi või selle kahtluse korral.

Kui kemikaal satub nahale, tuleb see veega maha pesta. Kui kemikaali neelatakse, tuleb suud puhta veega loputada ja helistada edasiste tegevussoovituste saamiseks mürgistusinfoliinile 16662. Kui kannatanul esineb mõni söövituskahjustusele viitav sümptom – neelamistakistus, valu rinnaku taga või maos, suurenenud süljevoolus – tuleb kohe helistada 112!