Seega on koduse võimalikult rahuliku õhkkonna võti täiskasvanu, kelle võimekus oma vajaduste eest seista on kõige suurem. Seejärel on tähtsad partneri vajadused, sest tema on kõige olulisem meeskonnaliige ja nii jaksate koos laste eest hoolitseda. Kui oled üksikvanem, siis seda enam tuleb oma vajaduste täitmise nimel tegutseda, et jaksata. Lapse jaoks on kõige ebaturvalisem läbinisti väsinud vanem.

Mida ma saan teha, et endal fookust hoida ja samal ajal ka laste jaoks olemas olla?

  • Ärevus, hirm, segadus ja kõik negatiivsed tunded on kriisiolukorras loomulikud. Neid tasub endale sõnastada. Näiteks „olen ärev, mis saab pere eelarvest" või „ma olen ärritunud, et ma ei saa keskenduda tööle ja lapsed sõeluvad edasi-tagasi". Kui tundest aru ei saa, siis piisab ehk sellestki, kui korra peatun ja ütlen „kõik tundub valesti olevat". Vaata ka tunnete jäämäe pilti. Vihatunde taga võib olla palju teisi negatiivseid tundeid.
  • Sõnastatud tunnetega on lihtsam toime tulla. Sõnastamine aitab võtta aja maha ja peatuda, kogeda. See omakorda võib tundeid vabastada ja hakkab kergem.
  • Räägi oma tunnetest lähedastega või otsi abi väljastpoolt kodu. Interneti vahendusel pereterapeudilt toe küsimine on hea variant ja aitab kindlasti ärevust maandada.
  • Negatiivsete tunnete taga on vajadused. Kui oled tunde sõnastanud, küllap siis lihtsam ka vajadusi märgata. Esmased vajadused on loomulikult uni, täis kõht, liikumise vajadus. Aga ka vajadus privaatsuse järele. Päevast päeva tihedalt kõigiga koos kodus olles on loomulik, et vajad kindlasti ka omaette olemist. Räägi sellest esmalt oma partneriga ja siis lastega. Leidke koos lahendusi. Omaette olemist vajavad ka lapsed. Nooremad lapsed ei oska seda küsida, vahel ei oska seda mõni suuremgi teha. Võimalda neil olla vahepeal sinuga kahekesi või kusagil omaette. Siis on ka nemad rahulikumad ja seeläbi on sinul endal rahulikum.
  • Turvalisuse vajadus on samuti oluline, kuid ilmselt praegu raskem tagada. Aitab, kui räägid partneriga, lähedastega, sõpradega sellest, mis sinu meelest on kõige mustem stsenaarium sinu ja su pere jaoks. Mõtlete koos, mida oled juba teinud ja mida saad veel teha. Kui jagad oma muret, siis saad ilmselt teada, et ka teistel on sarnane olukord ning kuuled, kuidas nemad on proovinud lahendusi leida.
  • Peatu ja mõtle korraks, mis on tegelikult oluline. Jaga mõtteid partneriga, kuula teda. Kui oled üksikvanem, siis aruta seda sõpradega, teiste lähedastega. Peatumine ja väärtushinnangute peale mõtlemine võib aidata sul oma elukorraldust muuta ja olla paindlikum.
  • Ärevust maandab, kui säilib igapäevaelu rutiin.
  • Keerulises olukorras võib harjumuspärane olla keskendumine negatiivsele. Igas olukorras on siiski alati omad plussid ja miinused. Seega pane tähele, et koged ka positiivseid kogemusi ja tundeid. Sõnasta need nii endale kui ka lähedastele, et maandada ärevust.