Eestis, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringu tulemusel selgus, et parimad sotsiaalsed oskused on Eesti lasteaialastel

Uuringu käigus koguti informatsiooni 5-aastaste laste arengu ja heaolu kohta. Selgus, et Eesti lapsed oskavad eriti hästi olukordi hinnata ja emotsioone ära tunda, sobivalt käituda ning paindlikult mõelda ja reegleid järgida.

SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tallinna Ülikooliga viis 2018. aastal Eestis esimest korda läbi OECD uue rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS. Uuring viidi lisaks Eestile läbi veel ainult kahes suurriigis — Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Uuringus osalesid viieaastased lapsed, lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad.

Uuringu eesmärk oli koguda informatsiooni 5-aastaste laste arengu ja heaolu kohta

Uuring keskendus terviklikule lähenemisele 5-aastase lapse arengule ja alusharidusele ning seda mõjutavale õpi- ja kasvukeskkonnale kodus ja lasteaias. Uuriti mitmeid varajase õppimise valdkondi: kirja- ja arvutamisoskust, eneseregulatsiooni oskusi ning sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, ennekõike oskust olla empaatiline. Uuring loodi selleks, et aidata riikidel analüüsida ja parendada laste varajasi õpikogemusi.

Lapsed lahendasid uuringu käigus tahvelarvutil lõbusaid ja mängulisi ülesandeid.

Ülesannetes olid läbivateks tegelasteks samuti 5-aastased Miia ja Toomas, kes saatsid lapsi hindamise vältel ning uurisid ka lastelt, kuidas neile ülesanded meeldisid. Kõik juhised esitati lastele tahvelarvutis helikujul ja vastamine eeldas ainult valiku tegemist puudutades või lohistades õigeid pilte. Lapsed lahendasid nelja valdkonna ülesandeid kahel erineval päeval, mõlemal päeval koos harjutamise ja pausidega 40-50 minutit. Ühe valdkonna hindamisülesanded võtsid kuni 15 minutit, pärast hindamist tegid lapsed pausi. Lapsi juhendasid tahvelarvuti kasutamisel koolitatud haridustöötajad (lasteaiaõpetajad ja -juhid, tugispetsialistid jt). Lapsevanemad ja õpetajad täitsid lapse tausta ja oskuste kohta küsimustikku.

Eesti 5-aastastel lastel on tugevaimad eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste tulemused

Uuringu tulemused näitasid, et 5-aastaste laste oskused on riigiti erinevad. Eesti lastel on osalenud kolmest riigist tugevaimad eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste tulemused. See tähendab, et Eesti lapsed oskavad hästi olukordi hinnata ja emotsioone ära tunda, sobivalt käituda ning paindlikult mõelda ja reegleid järgida. Nimetatud oskused on üldoskused ning aluseks teistele oskustele andes Eesti lastele juba alushariduses väga hea stardi haridusteeks. Samas Inglismaa laste tulemused on kõrgemad kirjaoskuse ja arvutamisoskuse valdkonnas. Tulemused on igati ootuspärased, sest Eestis käivad 5-aastased lasteaias, kus pannakse palju rõhku sotsiaalsete oskuste arendamisele, kuid Inglismaal õpivad 5-aastased juba eelkoolis, kus keskendutakse rohkem akadeemilistele teadmistele ja oskustele.

Sotsiaalmajandusliku tausta ja laste tulemuste seos on Eestis nõrk

Lisaks selgus uuringust, et 5-aastastel lastel on Eestis üsna võrdsed võimalused ning pere madalam sotsiaalmajanduslik taust oluliselt laste tulemusi ei mõjuta. Tuli välja, et laste sotsiaal-emotsionaalsed oskused on kognitiivse arenguga rohkem seotud kui pere sotsiaalmajanduslik taust. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused aitavad lastel õppida ning teiste laste, lapsevanemate ja õpetajatega suhelda ning seeläbi panevad aluse pidevale õppimisele.

Tüdrukute tulemused on enamasti poiste tulemustest kõrgemad

Tüdrukute tulemused on poiste tulemustest kõrgemad kirjaoskuses, eneseregulatsiooni oskustes ning sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes, kuid arvutamisoskuses tüdrukute tulemused oluliselt ei erine. Samas hindasid õpetajad tüdrukute tulemusi kõikides uuritavates valdkondades k.a arvutamisoskuses kõrgemateks kui poiste tulemusi. Üldiselt olidki õpetajate hinnangud laste oskustele rohkem kooskõlas laste tegelike hindamistulemustega kui lapsevanemate omad.

Tegevused, mida vanemad teevad koos lastega on seotud laste tulemustega

Uuringust selgusid tegevused, mida vanemad saavad lastega teha, mis toetavad laste kirjaoskuse ja arvutusoskuse arengut veel enam. Näiteks on laste oskustega seotud lapsele raamatu lugemine, lapsega vestlemine, lapsega koos numbrite loendamine, lapse viimine väljaspool kodu toimuvatesse huvitegevustesse mõnel korral nädalas ning vanema osalemine lapse lasteaia või kooli tegevustes. Eestis said kirjaoskuses paremaid tulemusi just need lapsed, kellele loeti kodus sagedamini raamatuid ette. Arvutamisoskuse arengus ilmnes sarnane seos — lapsed, kellega mängiti kodus igapäevaselt numbrite, loendamise ja mõõtmisega seotud mänge said kõrgemaid tulemusi selles oskuses.

Lisaks selgus, et enamik uuringus osalenud 5-aastaseid lapsi (83%) kasutab vähemalt korra nädalas digiseadmeid ning veidi alla poole (43%) lausa iga päev. Kõige vähem kasutasid digiseadmeid Eesti lapsed ja kõige rohkem Ameerika Ühendriikide lapsed. Digiseadmete kasutamine ei seostunud aga üldiselt madalamate hindamistulemustega.

Põhiuuringus osales kolme riigi peale kokku rohkem kui 7000 viieaastast last 600st koolist või lasteaiast

Eestis osales rohkem kui 2100 last 200st lasteaiast ning ligikaudu 1800 lapsevanemat ja 700 õpetajat. Uuringut aitas oma lasteaias korraldada 200 koordinaatorit, kellest enamik osalesid uuringus ka lapse hindamise läbiviijatena. Uuringu riiklik projektijuht Anne-Mai Meesak: „Uuringu läbiviimisel oli suur rõõm tõdeda, et Eesti lasteaiad olid uuringust väga huvitatud ning igati valmis osalema. Ehkki põhikooli ja gümnaasiumi astmes toimub palju uuringuid, ei ole alushariduses siiani veel sellise mahuga uuringuid läbi viidud ning meie alusharidus pole ka seetõttu saanud niivõrd palju tähelepanu kui see vääriks”. IELS uuringuga oli seotud väga suur hulk Eesti alusharidustöötajaid, kellel oli esiteks hea võimalus näha rahvusvaheliselt väljatöötatud hindamisvahendi ülesehitust ja toimimist ning samas saada ka kogemus digivahendite kasutamisel laste oskuste hindamiseks. Hilisem tagasisideküsitlus näitas, et kogemuse saamine oli ka üks peamisi põhjuseid, mis motiveeris lasteaiatöötajaid uuringusse panustama.