Kriis kui võimalus oma naise ja lapsega tutvuda

Mäletate, kui suurim mure Eestis oli see, et Erik Orgu sõi kuskil kohvikunurgas salaja kringilt? Olid need alles head ajad, eks. Nüüdseks on koroonaviirus tulnud, et (mõneks ajaks) jääda ning see tähendab, et suur osa Eestist ja maailmast on "aheldatud" oma kodudesse. Mida siis säärases eriolukorras ette võtta?

Kuna ma jääksin sisseastumiskatsetel Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kohast sama kaugele kui keskmine Eesti suusataja tiitlivõistluste medalist, siis suurt meditsiinilist tõde alljärgnevast otsida ei tasu. Küll aga proovin ma mõelda, kuidas selles kaoses niimoodi hakkama saada, et elu päris seisma ei jääks ning enda ja lähedaste mõistus/tervis võimalikult teravana püsiksid.

Ühest küljest on praegune maailmas valitsev olukord kindlasti piisavalt tõsine, et ükski inimene ei tohiks mõelda, et “ah suva, mina niikuinii riskigruppi ei kuulu ja küll ma selle väikse palaviku üle elan.” Sest keegi ei taha ju olla see tüüp, kes oma kolleegid või perekonna paariks nädalaks haigevoodisse saadab.

Võta aega veidi ringi vaadata

Teisest küljest pooldan ma ka seda, et antud olukorras ei tohi unustada positiivsust ja elutervet huumorit. Tänapäeva kiires maailmas on inimestel tihtipeale kuklas tiksumas, et kui ma nüüd selle ühe asja tehtud saan, siis tuleb veel tegeleda teise ja kolmanda asjaga. Ja siis veel neljas ja viies. Ja küll siis kunagi kauges tulevikus natuke puhata ka jõuab.

Praegune olukord annab heas mõttes võimaluse aja pisut maha võtta. Vaadata suuremat pilti, mõelda, mis on päriselt oluline ning miks mitte isegi teha tutvust oma perekonnaga. Paari päeva möödudes võid üllatuda, et sinu naine ja laps on tegelikult täitsa toredad inimesed.

Näiteks meie peres tõmmati eile tolmu alt välja üks lauamäng, mis viimati ilmavalgust ehk aasta tagasi nägi. Valged seletuskaardid erutasid ka Beebit, kes arvas, et temale ühed mõnusad valged maiused suhu toppimiseks välja on laotatud. Üldse tundub Beebile uus elukorraldus päris hästi sobivat. Emme ja issi on nüüd ju päevad läbi kodus ja selle tähistamiseks hakkas ta eile ka esimest korda pikemaid vahemaid roomama.

Seega ei ole praegune eriolukord üdini halb. Usun suuremale osale inimestele kulub väike aja mahavõtmine ära ja kujutage ette seda vaimustust, kui mai alguses peaks normaalne elukorraldus taastuma! Niigi soovivad eestlased tihti juba märtsi keskel esimese päikese ja 3 plusskraadiga shortsid jalga tõmmata ning terrassile kosutavat jooki lürpima minna. Nüüd peavad säärased protseduurid pisut ootama. Aga seda suurem on rõõm, kui maikuus väljas ka päriselt soe on ning kinod, restoranid ja muud põnevad asutused loodetavasti taas enda normaalse rütmi taastanud on.

Seniks aga #staythefuckhome. Oleme hoolikad, aga ärme paanitse ja jätame teistele ka pisut wc-paberit. Ning küll me siis ühiselt sellest kõigest välja tuleme. Vaimu värskena hoidmiseks tasub muidugi aeg-ajalt ka värskes õhus kas jalutamas või sportimas käia. Ja kui mõni tuttav peaks tänaval ette sattuma, piirdume kallistuste asemel ühe tunnustava noogutusega. Aga ega seda vist ei pea eraldi üle rõhutama — sotsiaalse distantsi hoidmine on meil eestlastel ju veres.

Meie pere tegemistel saad silma peal hoida ka Instagramis ja Facebookis, 25-aastaselt isaks saanud noor mees avastab lapsevanemaks olemise rõõme ja muresid.

kuidasollaisa.com