Välismaal elava Eesti pere suurepärane soovitus, kuidas kriisiajal vastu pidada ja rutiinis elades endas uut jõudu leida

Kati Orav kolis jaanuaris kogu perega Hispaaniasse. Teises riigis tuli paljut uutmoodi teha. Kati laste distantsõpe, vanemate kodukontor ning pidev omavaheline koosolemine meenutab olukorda, millesse oleme praegu kõik sattunud. Uudsetes tingimustes toimetulemise vajadus pani Kati leidlikke lahendusi otsima ja siin on tema pere soovitus, kuidas eriolukorra ajal pere vaimset tervist hoida ja samas kõik vajalik tehtud saada.

Maailm on huvitava aja lävepakul. Jah, just nimelt veel uksest sisse "uude ajastusse" astumata, sest me ei tea, mis hakkab saama siis, kui kogu see asi möödas on.

Paljudel inimestel on seljataga 2, mõnel koguni 4-6 nädalat isolatsiooni. Esimestel nädalatel kulus aur peamiselt igapäevaelu korraldamisele ja laste koduõppe ning enda kodukontori sisseseadmisele. Aga mida kauem koduseinte vahel olla, seda olulisemaks muutub vaimne tervis ja omavahelised head suhted. On mitmeid praktikaid, mida saab appi võtta. Näiteks tänulikkus ja meditatsioon. Minu eesmärk ei ole jagada nende kohta sügavaid teadmisi. Kaugel sellest. Ma ei ole kunagi olnud vaimsete praktikate suur harrastaja, minu jooga on näiteks alati olnud üksi metsa all jooksmine, ilma muusika, podcastide ja sammude lugemiseta. See siin on üks kogemuslugu ja visuaalne kingitus, mille kaudu jagan paar nippi, kuidas oma perekonnas need kaks praktikat kasutusele võtsime.

Kuidas tuua tänulikkus ja meditatsioon pere igapäevapraktikaks

Avan natuke selle visuaali sünnilugu. Kolisime jaanuaris terve perega viieks kuuks Hispaaniasse, et täita üks minu suur unistus proovida ära Erasmus+ vahetusüliõpilase elu. See kolimine tõi kaasa palju muutusi ja väga vabalt võib tõmmata paralleele mitmete tunnete ning etappidega, mida Eesti pered hetkel läbi elavad. Oled ainult sina, sinu abikaasa ja kaks last. Lisage siia veel võõras kultuur ja keel, sisseelamine ajutises uues kodus ning suur hulk igatsust ja saab hea pildi õhkkonnast, mis aeg ajalt peale kippus. Tegevusetuse üle me siin kurta ei saanud. Lapsed tegid Eesti kooli koduõpet, meie tegime abikaasaga oma (kaug)tööd, mina püüdsin magistritööd kirjutada ja kirsiks tordil oli laste kohalik kool, huviringid ja minu ülikool, mis kõik nii Hispaania kui Kataloonia keeles. Paras kompott, eksole. Suures osas on meie elu ka praegu selline, ainult kohalik õpe on läinud internetipõhiseks, huviringe ei ole ning kodust välja minna ei tohi. Selle kõigega normaalselt toimetulekuks aitab kindlasti kaasa üks minu tugevus ja igapäevatöö, milleks on asjade visuaalne kujutamine ning tervikpiltide loomine. Kasutan seda ka oma perega ja jagan teilegi, kuidas visuaalsed plaanid aitavad asju selgitada, seoseid näha ja tegutsema panna. Eelmine nädal jagasin teiega kahte visuaali koduõppe ja päevaplaani koostamiseks. Vaata SIIA!

See nädal jagan visuaali, mis on natuke ka manuaali moodi ja mille keskmes on tänulikkuse ja meditatsiooni toomine oma pere iga päeva praktikasse.

Meditatsioon on midagi, mida paljud inimesed teevad, paljud tahaksid teha ja paljud mõtlevad, et mis jama see on. Ka mina olen nii mõelnud ja tulutult seda varem praktikasse panna püüdnud. Ühelt poolt on raske selleks aega leida ja teiselt poolt on raske see protseduur ise- mediteerimine. Tundub justkui raketiteadus, kuid tegelikult on see märksa lihtsam. Minul aitas õnnestumisele kaasa just kogu pere kaasamine ning veel mõned hääd nipid keskendumiseks, mida visuaalilt ka leiad.

Tänulikkuse idee sain ajutreener Jim Kwik'i podcastist, kus ta ühes episoodis sellest räägib. Kas sa teadsid näiteks, et tänulikkus aktiveerib hipokampuse, sest see toodab «õnnehormoone» ehk dopamiini? Eriti meeldis mulle see, et Jim tõi välja 5 sammu, kuidas tänulikkust oma igapäevasesse praktikasse tuua. Võtsin sealt tema jagatud nipid ning tõstsin pere päevaplaani. Ja need praktikad on aidanud meid väga palju.

Meditatsioon aitab võtta aja maha, korraks leida enda kese, et jälle edasi toimetada. Tänulikkus aitab märgata kõike head meie ümber, et keskenduda positiivsele. Lõpuks saad aru, et ka varem negatiivsena tundunud asjad on lihtsalt üks elu osa, mille eest tänulik olla. Kusjuures on lapsed nende kahe praktikaga nii hästi kaasa tulnud. Söögilaua ääres on visuaal vanemale pojale hästi näha ja siis ta ikka küsib meilt, et mis meile enda juures meeldib ja mille eest tänulikud oleme. Ning kui unustame ise mõnikord meditatsiooni ära, siis tuletavad lapsed seda meelde.

Visuaali võid võimalusel välja printida ja seinale panna. Kõige parem nipp on aga see koos perekonnaga ümber joonistada ja vaadata kas see sobib täpselt sellisena teie päevaplaani või tuleks midagi muuta. Ja ütleme nii- hakka lihtsalt pihta ja tuleb ka arusaamine ning oskus. Ning mis saaks olla parem kui teha seda koos lähedastega.

Vt ka: creativitycatcher.com