Sünnitusmajadel napib isikukaitsevahendeid nii rasedate kui personali jaoks, eestlased on hakanud ise raha koguma, et neid osta

Kui koroonapositiivse raseda või sünnitajaga kokku puutunud haiglatöötajad ei kasuta ettenähtud isikukaitsevahendeid, sest neid pole, tähendab see korraga suure hulga haiglatöötajate jaoks kodust karantiini, halvimal juhul ka haigestumist. Kaitsevahendeid, ka kõige tavalisemaid maske, napib aga kõikjal. Eesti rahvas on hakanud Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondi abiga ise raha koguma, et emade, beebide ja personali tervist hoida.

Pere ja Kodu on saanud mitmeid murelikke kirju rasedatelt, kes on kohe sünnitama minemas, kuid kardavad enda ja ka personali tervise pärast, kuna eriolukorra ajal sünnitanud naised jagavad sotsiaalmeedias kogemusi, et sünnitusmajadel pole isikukaitsevahendeid ja need vähesed, mis on, ei kaitse tegelikult kedagi. Pelgulinna Sünnitusmaja tunnistab, et isikukaitsevahendeid on piiratud koguses ja annetustena saabuvad maskid ja muud isikukaitsevahendid on praegu suureks abiks. "Isikukaitsevahendeid lihtsalt pole piisavalt üheski riigis, nende kasutamine peab olema mõistlik," kirjeldab hetkeolukorda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku juhataja dr Piret Veerus.

Lugejakiri (autor toimetusele teada).

Pöördun Teie poole kui peagi sünnitama minev naine. Sain teada, et kui minna peale südaööd sünnitama, siis kõikidelt naistelt sinna minnes võetava COVID-19 proovi tulemus võib selguda alles hommikuks. See tähendab, et naised peavad sünnitama mask ees. Helistasin ka Pelgulinna sünnitusmajja, kust öeldi, et ka päevasel ajal võib tulemus tulla alles 4 tunniga. (Tundub arusaamatu, sest meil on ju olemas 45 minuti kiirtestid).

Kui vastustega läheb tunde, siis sünnitavad naised, kes seal hingeldavad ja higistavad, vahepael uut maski selle aja jooksul ei saa. Pelgulinnast küll öeldi mulle, et aeg-ajalt antakse sünnitajale ka uus mask, kuid tean alles aset leidnud juhtumeid, kus naised näiteks sünnitasid öösel kella poole kolmest hommikul poole kümneni sama maskiga. Pelgulinnast sain vastuseks, et jah, palju nad neid maske ei anna, aga paar tükki ikka.

Kui juhtisin tähelepanu sellele, et Terviseamet ise on ju välja toonud, et sama mask kaitseb maksimaalselt kaks tundi, siis öeldi, et maske ju ei ole. Juhtisin Pelgulinna infoliini töötaja tähelepanu asjaolule, et maske peaks nii pika ja intensiivse sünnituse jooksul, kus vahepeal ju ka juuakse ja isegi süüakse, vahetama mitu korda, ja küsisin, et mis mõte sellisel maski kandmisel on, kuid vastust ei saanud.

Ja kõige selle pinnalt hakkasin ma nüüd mõtlema, et kas sünnitusmaja personal ise kannab ka oma vahetuse jooksul vaid 1-2 maski ning vahepeal söömas-joomas käies, tõmbab sama maski pärast jälle ette? Sellisel juhul need maskid ju ei kaitse kedagi ja kaob nende kandmise mõte. Mis tasemel maskid neil endil on üldse?

Igatahes on ebainimlik lasta naistel ühe ja sama maskiga sünnitada, sest rohkem maske lihtsalt pole ja laborid ei suuda anda analüüsi vastust vahel enne, kui 4, 5 või ka 6 tunniga.

Pere ja Kodu küsimustele vastab AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku juhataja Piret Veerus.

Miks sünnitajate koroonatestide tulemused tulevad üpris pika aja jooksul?

Koroonaviiruse testi PCR analüüsi teostamine kestab laboris umbes neli tundi, sellele lisandub transpordi aeg haiglast laborisse. Laborid teevad teste teatud intervalliga, mis on minimaalselt 2 tundi, mõnel haiglal rohkem. Seega sõltub vastuse saamise kiirus sellestki, millal test analüsaatorisse jõuab, mitte ainult analüüsi teostamise kiirusest. Haiglast saadetakse analüüsid ära kohe pärast analüüsi võtmist vastuvõtuosakonnas. Öösiti ükski labor hetkel minu teada Tallinnas teste ei tee. Usaldusväärseid koroonaviiruse kiirteste ei ole võimalik teha veel üheski Eesti laboris, sest selleks pole vajalikke reagente. Kiirtestide ööpäevaringsest kättesaadavusest unistame väga. Samas probleeme testimisega raporteerivad kõik riigid. Eesti laborid on tõsiselt panustanud, et tagada maksimaalne testimisvõimekus kriisiolukorras.

Kui sünnitaja on sunnitud kandma maski, siis kui tihti tal seda vahetatakse ja kas see aeg vastab nõuetele?

Isikukaitsevahendite nappus on suureks probleemiks kogu maailma tervishoiusüsteemis. Eesti riik on teinud tohutuid jõupingutusi, et tagada haiglates minimaalne kogus vajaminevaid kaitsevahendeid. Nende kasutamine on ratsionaalselt optimeeritud, et tagada personali ja patsientide ohutus. Sünnitusosakondadele üle Eesti on olnud tubliks toeks Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondi kampaania, mille käigus kiiresti koguti raha ja hangiti kõigile Eestimaa sünnitusosakondadele juurde kaitseülikondi, visiire, kaitseprille, respiraatoreid. Kasutan võimalust ja saadan oma imetluse- ja tänusõnumi kõigile inimestele, kes kriisiolukorras leidsid oma südames soovi aidata tagada uue elu sünni ohutus ja turvalisus pandeemia kiuste. Eriline tänu Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondile kampaania läbiviimise ja isikukaitsevahendite kiire hankimise eest!

Kas sünnitusmaja personalil üldse on võimalik antud olukorras isikukaitsevahendite kasutamise nõudeid täita? Või on neil ainult eeskirjad, aga vahendeid ega võimalusi eeskirjade järgimiseks lihtsalt pole?

Selleks, et sünnitaja tunneks end muutunud töökorraldusele vaatamata hoitult, teeb kogu sünnitusmaja personal tõsiseid pingutusi. Ka praegusel katsumuserohkel ajal peame patsientide ja meedikute vahel säilitama lugupidava ja vastastikku hooliva käitumise.

Kuigi maski kandmine kuni testi tulemuse selgumiseni on sünnitajale kahtlemata ebamugav, on see praegusel ajal väga oluline, et sünnitusmaja personali kaitsta. Ka personal kasutab isikukaitsevahendeid, aga kaitse on parem, kui seda teeb täiendavalt ka sünnitaja. Võimaluste piires pakume sünnitajatele maski vahetamise võimalust – eriti oluline on see siis, kui mask saab märjaks –, aga peame samal ajal lähtuma isikukaitsevahendite mõistlikust kasutamisest, sest kahjuks ei ole neid praegu kusagil piiramatult.

Hüpoteetiliselt, kui isikukaitsevahendeid oleks piisavalt ja teste ka, kas siis võiks ka isa sünnitusele kaasa saada (näiteks juhul, kui isad tasuksid enda testi ja vahendite eest ise?)

Praegu selleks kindlasti võimalus puudub, pole piisavalt testimisvõimekust ega isikukaitsevahendeid. Kriisiolukorras on paratamatult vaja seada prioriteete. Tervishoius on peatatud plaaniline töö, inimesed ootavad, et saaksid operatsioonile, uuringutele, hambaid ravima. Oleks vastutustundetu öelda, et juhul, kui mõned isad tasuksid kaitsevahendite eest, oleksid nad teretulnud. Isikukaitsevahendeid lihtsalt pole piisavalt üheski riigis, nende kasutamine peab olema mõistlik. Tervishoius seatud piirangute ainuke eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist.

Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondi tegevjuht Raili Friedemann: meie saadetud kaitseülikondade pakk oli Pelgulinna Sünnitusmajas esimene

Sünnitusmajad on olukorras, kus juba praegu sünnitusosakondades isikukaitsevahendid puuduvad. Selleks, et hoida ämmaemandad ja arstid terved ning kaitsta vastsündinuid ja sünnitajaid, algatas Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfond kampaania “Kaitse ämmemandat ja emmet”. On äärmiselt kurb, kui meil pole peatselt piisavalt ämmaemandaid ning arste, kes töövahendite puudumise pärast saaksid uusi beebisid turvaliselt vastu võtta.

Kampaania eesmärk on koguda raha, et soetada 12 Eestimaa sünnitusosakonnale hädavajalikke isikukaitsevahendeid – respiraatoreid, kaitseülikondi, -prille ja -kindaid. Terviseamet ja haiglad küll jõudumööda ostavad ning jaotavad neid, kuid seda, kui palju neid sünnitusosakondadesse jõuab, ei oska keegi hetkel öelda. Seetõttu on esialgne plaan koguda nii palju ressurssi, et kõik sünnitusosakonnad saaksid ühe kuu sündide arvu võrra isikukaitsevahendeid. Selleks, et saaksime osta vajalikud 1200 komplekti, vajame juba ainuüksi 37 512 eurot.

Pelgulinna Sünnitusmajas oli meie saadetud kaitseülikondade pakk esimene. Mõned päevad tagasi saadetud visiiridele kirjutas personal nimed peale ja iga töötaja saab enda visiiri ise desinfitseerida, pesta ja hoida.

Vaatamata sellele, et tellisime 7500 euro eest isikukaitsevahendeid, on kogused, mida sünnitusosakonnad meil kiirkorras said, ikkagi väga väiksed. Algselt teadsime, et Tartu Ülikooli Kliinikum neid ei vaja, nüüd teame, et ka nemad ootavad isikukaitsevahendeid. Seega oleme jätkuvalt raha kogumas, et ka sealne personal saaks sünnitajaid ja endid kaitsta.

Iga panus, mis praegu tehakse, on meile oluline. Siiralt loodame, et on inimesi, kellel on võimalik praegu panustada.

Hea lugeja, kui soovid toetada beebide turvalist ilmaletulekut, siis enda panuse saad anda SIIN!