Abiturientide värske uuring: gümnasistidele sobib distantsõpe

Seoses eriolukorraga Eestis on kõik koolid läinud üle distantsõppele. Meedia kaudu on jäänud mulje, et uue õppekorraldusega on koolides omajagu segadust, mistõttu viidi Viimsi gümnaasiumis läbi rahulolu-uuring, et saada õpilaste tagasisidet praegusele õppekorraldusele. Selgus, et õppekorraldusega ollakse rahul, aga arvuti taga istumise aeg on liiga pikk.

Viimsi gümnaasiumis on ainsana Eestis moodul "Õpetaja kui juht". Kolm kursust annavad õpilastele ülevaate õpetajaametist ja aitavad neil areneda juhina. Viimase kursusena on käsil praktika, mis andis õpilastele hea võimaluse tutvuda õpetaja kui uurija rolliga ja teostada distantsõppe rahulolu-uuring Viimsi gümnaasiumis.

Viimsi gümnaasiumis toimub distantsõpe reaalajas, tunniplaani alusel. See tähendab, et kui 8:30 algab tund, koguneb klass õpetaja valitud keskkonnas video- või häälkõneks, märgitakse puudujad ja õpetaja jagab tööülesanded. Stuudiumist leiavad õpilased tunnikirjelduse, mis vajadusel suunab edasi teise keskkonda. Valdavalt kasutatakse Google Meeti, aga koolil on ka Discordi server, kus igal koolimaja ruumil on oma vestluskanal. Soovijad said koolist laenutada sülearvuti.

Uuringus küsiti õpilastelt tundide ülesehituse ja produktiivsuse, arvutis viibimise aja, õppemeetodite vaheldusrikkuse ja õpikeskkondadega rahulolu kohta. Samuti uuriti õppijatelt, kas nad saavad piisavalt tagasisidet ning paluti välja tuua distantsõppe raskusi ja ettepanekuid nende parandamiseks. Küsimused olid valdavalt valikvastustega, aga õpilastel oli võimalus oma valikut põhjendada, soovitusi lisada, tunnustada seda, mis on hästi ning kiita õpetajaid, kelle panust on märgatud.

Viimsi gümnaasiumi õpilased on distantsõppe korraldusega pigem rahul

Küsitlusele vastas 391 õpilasest 316. 170 neist ütlevad, et distantsõppe tunnid on pigem produktiivsed, sest kodus on vabam õppida, energiat on rohkem ja stressi vähem. Üle poole vastanutest on õpikeskkondadega rahul või leiavad, et vähemalt enamikus tundides kasutatakse sobilikke keskkondi. Tagasiside andmine on praeguses olukorras veidi raskendatud, aga 65% õpilastest nendivad, et saavad seda õpetajatelt piisavalt nii hindeliste tööde kui ka jooksva suulise ja kirjaliku tagasiside kaudu.

Üle poole vastanutest sooviks, et õppematerjalid oleks kättesaadavad enne tunni algust, sest siis saab oma aega paremini planeerida.

Olenevalt õpetajast või õppeainest on tundides nii iseseisvaid ülesandeid kui ka juhendatud tegevust. Kui 60% õpilastest pooldab kombinatsiooni mõlemast, siis 27% eelistavad juhendatud tegevust. Enamik õpilasi vastas, et erinevaid õppemeetodeid on piisavalt, kuid leidus ka arvamusi, et neid võiks olla rohkem. Üle poole vastanutest sooviks, et õppematerjalid oleks kättesaadavad enne tunni algust, sest siis saab oma aega paremini planeerida. Ülejäänud vastajad soovivad tegeleda tunnitööga reaalajas või neil ei ole vahet.

Liiga suur õppekoormus

Suurimaks probleemiks peetakse liiga suurt õppekoormust. Põhjendustest selgus, et iseseisvalt teemade omandamine on raskem, peale tunnitöö peab valmis saama rühma- või kodutöid, seega õpilaste koormus on kaks korda suurem kui varem. "Mõned tunnid on vahel liiga mahukad ja seega peab need hiljem vabast ajast tegema, lisaks veel kodutööd, ning siis ei jätku väga sellist aega, kus läheks välja puhkama, arvuti tagant minema," vastas gümnasist. Mainiti ka, et raske on leida õppimiseks motivatsiooni ning keskendumisraskustele ja tüdimusele mõjub ka see, et kodust ei saa väljas käia ega sõpru näha. Leidub ka neid, kes väidavad, et vaba aega on rohkem ja kodutöid vähem kui varem.

Ei jätku väga sellist aega, kus läheks välja puhkama, arvuti tagant minema.

Distantsõppe puhul on peamine töö- ja suhtlemisvõimalus internetis. Ainult 12,7% õpilastest ei pea arvutis viibimise aega probleemiks. Enamik õpilasi nendib, et see oleneb päevast, aga on siiski liiga pikk. Põhjendatakse, et silmad on pidevalt väsinud, selg valutab istumisest ja peale pikka koolipäeva ei taha enam ekraani vaadata, aga kahjuks on kodutööd tihti internetipõhised. Omajagu mainiti ka tehnilisi probleeme, mis e-tundides osalemise keerulisemaks muudavad, näiteks liiga nõrk wifi-ühendus, kuna kõik pereliikmed kasutavad aktiivselt internetti.

On ka palju positiivset

Põhiliste muudatustena soovitakse, et peaks vähem arvuti taga istuma ja pärast tunde ei peaks kodutöid tegema. Samuti, et tunni lõpu kellaaja asemel oleks tunnitöö tähtajaks päeva lõpp, siis saaks oma aega paremini planeerida.

Põhiliste muudatustena soovitakse, et peaks vähem arvuti taga istuma ja pärast tunde ei peaks kodutöid tegema.

Õpilased näevad distantsõppes ka palju positiivset. Lausa 76,6% hindavad kõrgelt seda, et õpetaja on tunni ajal alati kättesaadav. 67% õpilastest leiavad, et vaba aega on rohkem. Pooled vastajad on rahul kodutööde mahuga. Üle poolte õpilastest aga ei muudaks praeguses õppekorralduses midagi. "Sooviksin väga tunnustada meie kooli, sest meie süsteem on võrreldes teiste koolidega väga hea," kirjutas õpilane.

Viimsi gümnaasium alustas tööd eelmisel õppeaastal ja kuulub riigigümnaasiumite võrgustikku.

Hedy Läets, Maria Helena Sepp

Viimsi gümnaasiumi abituriendid, mooduli "Õpetaja kui juht" uuriva õpetaja praktika sooritajad