Eelistused tekivad ilmselt lapsepõlves ja/või mõne telesarja või filmi najal. Mina armastan saksa lambakoeri ja seda just lapsepõlves nähtud filmide, nagu „Minu juurde, Muhtar”, „Koer Tsivili seiklused” ja „Neli tankisti ja koer”, tõttu. Kõigis neis olid kangelasteks nutikad saksa lambakoerad. Kui ekraanidele ilmus „101 dalmaatsia koera”, siis tahtsid vähemalt lapsed endale just dalmaatsia koera ning nende populaarsus kasvas hüppeliselt üle kogu maailma.

Miks peaks lemmiktõust siiski loobuma?


Teatud koeratõu eelistamine ei tähenda siiski, et sinu lemmiktõug sulle ja sinu perele ka sobib. Seega, enne koera võtmist tuleb endale selgeks teha, mida sinu lemmiktõug endast kujutab ning kui palju hoolt ja vaeva see tõug vajab.

Esiteks uuri, kui energiline su lemmiktõug on ning kui palju tegelemist ja liikumist ta vajab. Eks tegelemist, jalutamist ja kaisutamist vajavad kõik koerad, kuid mõned tõud on siiski „lihtsamad” pidada kui teised. Teised vajavad aga väga palju tähelepanu ja koolitust, et kooselu nendega oleks probleemivaba ja mõnus. Näiteks mõned tõud ajavad korralikult karva ja vajavad pidevat karvahooldust. Teised on sedavõrd häälekad, et korterelamutes võib naabritega probleeme tulla. Kolmandad võivad olla aga nii isepäised (iseseisvad), et nende koolitamine nõuab omanikelt nutikust, kannatlikkust ja suurt huumorimeelt.

Näiteks Eestiski üha popimaks muutuv haski on aretatud kelgu- ja jahikoeraks. See tähendab, et haskid tahavad hirmpalju liikuda ja on ka isepäised. Haski on oma siniste silmadega vastupandamatu, ta on armas ja ilus, kuid kui sul pole jaksu, aega ega ka soovi teha temaga iga päev, rõhutan – iga päev, pikki jalutuskäike ning koer veedab enamiku oma päevast üksi aias või kodus, siis ära haskit võta. Üksi jäetud, vähe jalutatud haski leiab endale ise tegevust … Kas siis su kodu ümber disainides või väljaspool sinu koduaeda seigeldes. Haskiga on sarnased paljud teisedki koeratõud, kes on aretatud pidevaks liikumiseks ja tegutsemiseks.

Kui sa armastad karvikuid, kuid sul ei ole aega ja tahtmist iga päev koera harjata, siis vali lühikarvaline tõug. Kui sa ei saa, ei oska või ei taha koera esimestel eluaastatel tema koolitamisele pühenduda, siis loobu teenistus- ja töökoerte tõugudest. Esimeste all mõtlen siis saksa ja belgia lambakoeri, dobermanne jt ning töökoerte all erinevaid karjaajamiseks või jahiks aretatud ülienergilisi ning äärmiselt nutikaid karja- ja jahikoera tõuge.

Muretse ketikoera asemel turvateenus!


Kui annad endale tõugu valides aru, mida see koer inimeselt nõuab, ja tunnistad endale ausalt, kas oled selleks valmis, siis sujub ka sinu kooselu koeraga muretult ning sa ei pea koerast loobuma, kui „avastad”, et oi – ma ei saa temaga hakkama. Koerast loobumise võimalus on ju viimane, mida sa kutsikat võttes mõtled, või mis?!

Ja muidugi. Need nn valvekoerad. Kui sa tahad suurt ja hirmuäratavat koera oma aeda (ja keti otsa) ainult selleks, et kurikaelu eemale hoida, siis loobu koeravõtust!
Koer on karjaloom, intelligentne ja tundeline olevus ning vajab sinu kui karjaliikme seltsi. Koera ketis hoidmine ei ole tema suhtes aus ega ka hooliv. Pättide ja varaste eemalehoidmiseks muretse korralik turvauks ja -lukk ning osta valveteenus – tuleb odavam ja muretum ka: pole vaja jalutada, toita, vaktsineerida, ravida ega kallistada.

Ka segaverelisest kutsikast saab aimu, milliseks ta kasvab


Mida aga teha segavereliste koertega, kelle sugupuu pole teada? Kuna kõik segaverelised on tänapäeval ikkagi segud tõukoertest, siis võib vähemalt täiskasvanud koera puhul oletada, mis tõud on tema sugupuus esinenud ja mida on temast oodata. Ja kutsika puhul näeb ära selle, kui suureks koer kasvada võib. Kutsikate energiataseme saab teada, kui neid pikemalt jälgida. Eks segeverelise võtmine ongi nagu põrsa kotis ostmine, kuid ka segavereline on koer ja pakub sulle samavõrd armastust kui puhtatõuline.

Infot konkreetsete tõugude kohta leiad eesti keeles nii vastavate tõuühingute ja kasvatajate kodulehtedelt kui ka Facebooki koeragruppidest.

Allikas: Etnomuri koerteuudiste veeb etnomuri.ee

Jaga
Kommentaarid